Paratsetamool või ibuprofeen? Apteeker annab nõu, kuidas valida valuvaigistit

Apteekide käsimüügis on saadaval mitmeid erinevate toimeainetega valuvaigisteid, millel hulgast sobivaima leidmine ei ole alati lihtne. Apteeker selgitab, mille alusel tuleks valuvaigisteid valida ja mida nende tarvitamisel silmas pidada.

Benu apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane selgitab, et käsimüügis on saadaval mittenarkootilised valuvaigistid, mis on mõeldud nõrga ja mõõduka valu lühiajaliseks leevendamiseks. Nende alla kuuluvad kõige laiemat kasutust leidvad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVR) - näiteks ibuprofeen, ketoprofeen, aspiriin, deksketoprofeen, naprokseen ja diklofenak. “Need toimeained vaigistavad valu ning lisaks alandavad palavikku ja leevendavad põletikku,” räägib apteeker. Mittenarkootiliste valuvaigistite alla kuulub ka paratsetamool, kuid erinevalt MSPVR-st ei oma see põletikuvastast toimet, vaid toimib ainult valule ja palavikule.

“Väga tugevale valule on olemas ka narkootilised valuvaigistid ehk opioidid, nt tramadool, kodeiin, morfiin, oksükontiin ja fentanüül, kuid neid väljastatakse vaid retsepti alusel,” selgitab Valge-Rebane.

Õige toimega valuvaigisti valimine

Proviisori sõnul on valu ravi esmavalikuks tavaliselt paratsetamool, sest ta on hästi talutav ning omab vähe kõrvaltoimeid. “Kindlasti tuleks paratsetamooli eelistada neil, kel on tundlik magu, mao ülehappesus või haavandtõbi, sest ibuprofeen ja teised temaga samasse rühma kuuluvad toimeained võivad kõrvaltoimena põhjustada seedetrakti kahjustusi, sh haavandeid ja veritsust,” soovitab Valge-Rebane. Paratsetamooli võiksid eelistada ka inimesed, kes kasutavad retseptiravimina verevedeldajaid, sest MSPVR-d mõjutavad verehüübimist ning suureneb veritsusrisk. “Ka astmaatikute esmavalik võiks olla paratsetamool, sest teatud juhtudel võib inimene olla ülitundlik MSPVR toimeaine suhtes ning see võib astmahooge intensiivistada,” räägib Valge-Rebane. Kui tegemist on aga põletikulise protsessiga, siis sel juhul paratsetamool ei toimi, vaid tuleks valida mõni MSPVR rühma esindaja.

Valuvaigisteid tuleb alati võtta vastavalt arstilt või apteekrilt saadud juhistele ning üle lugeda ka pakendi infoleht. “Kui ravimit võetakse valu vastu, siis võibki seda vastavalt vajadusele manustada. Kui ravimi eesmärk on aga põletikku ravida, siis tuleb seda kasutada regulaarselt terve raviperioodi vältel, mitte ainult valu ilmnemisel,” rõhutab Valge-Rebane.

Üleannustamine võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme

Proviisori sõnul on kõikide valuvaigistite ravimiannused erinevad, mistõttu tuleb hoolikalt jälgida pakendi infolehte ja vajadusel küsida nõu apteekrilt. “Näiteks ühe enim kasutatava valuvaigisti paratsetamooli maksimaalne ööpäevane annus on 4 g ehk 4000 mg ja seda ei tohi ületada! Ka lühiajaline suur üleannustamine kahjustab tugevalt maksa ning surmavaks võib osutuda juba kolme-neljakordne ööpäevase maksimumannuse ületamine,” hoiatab Valge-Rebane, kelle sõnul tuleb olla ettevaatlik ka nn gripiteede ja paratsetamooli samaaegsel kasutamisel, sest ka teedes sisaldub paratsetamooli. 

Lastele tuleks manustada ravimeid vastavalt kehakaalule, kuna väikelastel võib kehakaal ja vanus varieeruda. Lastele on käsimüügis saadaval paratsetamool ja ibuprofeen. “Paratsetamooli ööpäevane koguannus on 60 mg kehakaalu kilogrammi kohta ja siinkohal tuleb arvestada nii siirupi kui raviküünaldena manustatud sama toimeainega preparaate,” rõhutab apteeker. “Ibuprofeeniga on veidi lihtsam, sest sellel toimeainel on lastele ainult siirupid ning alates seitsmendast eluaastast (üle 20 kg kaaluvatele lastele) närimistabletid. Samas tuleb alati jälgida, et kasutades erinevate brändide tooteid ei ületataks soovitatavat ööpäevast maksimumannust, milleks on 30 mg kilogrammi kohta,” räägib Valge-Rebane.

Proviisori sõnul on üleannustamise kõige sagedasemad kõrvaltoimed kõhulahtisus, iiveldus, seedetrakti veritsus ja haavandid, üldine veritsusriski tõus, neerude funktsiooni halvenemine, pearinglus, uimasus, kohin kõrvus (tinnitus) ja peavalu. Pikemaajalised riskid on neeru- ja maksakahjustuse tekkimine. “Eriti ohtlik on paratsetamooli üleannustamine, sest maks ei suuda liiga suure annuse korral ohtlikku vaheühendit kahjutuks teha ning selle tagajärjel hävinevad maksarakud. Sama võib juhtuda kui kasutada paratsetamooli lubatud annust, kuid juurde manustada alkoholi,” toonitab Valge-Rebane.   

 Kui on vajadus tarvitada mitut erinevat valuvaigistit, tuleb meeles pidada, et MSPVR klassi kuuluvaid valuvaigisteid omavahel ei kombineerita, kuna nende kõrvaltoimed on sarnased ning neid koos manustades suureneb tõenäosus mõne kõrvaltoime tekkimiseks.

Proviisor rõhutab, et kõiki käsimüügis olevaid valuvaigisteid tuleks kasutada võimalikult lühiajaliselt ning kui on vajadust pikema tarvitamisele järele, tuleks konsulteerida arstiga.

Valu põhjus vajab ravi

Apteeker paneb südamele, et valu on alati millegi sümptom. “Kui võtame valu ära, kuid ei ravi selle põhjust, siis jäämegi ringiratast käima,” räägib Valge-Rebane ning lisab, et valuvaigistit kasutades võib tekkida ka oht endale liiga teha. “Näiteks tundes kerget valu põlves ja võttes selle vastu valuvaigistit, siis valu taandub ja inimene võib selle suisa unustada. Nii võib aga haiget liigest liigselt koormata ja algne probleem hoopiski süveneda ning paranemine võib võtta kauem aega.”

Ravimiannuste spikker

Paratsetamool - ühekordne lubatud annus kuni 1g (1000mg) iga 4-6 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus 4g (4000mg).

Lapsed: 10-15 mg kehakaalu kilogrammi kohta iga 4-6 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus 60 mg/kg kohta.

Ibuprofeen - ühekordne lubatud annus 400mg, seejärel vajaduse korral 200mg või 400mg iga 6-8 tunni järel või vastavalt vajadusele, aga mitte rohkem kui kolm korda ööpäevas.

Maksimaalne ööpäevane annus 1200mg.

Lapsed: 7-10 mg kehakaalu kilogrammi kohta 3-4 korda ööpäevas ehk iga 6-8 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus 30 mg/kg kohta.