Räägime avameelselt: tupeseene vastu leidub apteegis häid vahendeid

Ükski tervisemure pole häbiasi – just seetõttu räägime BENU Terviseblogis edaspidi lähemalt ka teemadel, mille puhul inimesed sageli apteekri poole pöörduda ei julge. Üheks selliseks “piinlikuks”, kuid väga sagedaseks tervisemureks on tupeseen.

Miks selline mure tekib ning kuidas seda ennetada, räägib BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Enamik naistest on sümptomeid kogenud

Proviisori sõnul võib tupepõletik tekkida viirusest, bakteritest, ainuraksetest parasiitidest või ka pärmseenest. Just pärmseenest tingitud põletikku, mida nimetatakse vaginaalseks kandidoosiks, esineb 75% naistest vähemalt korra elus.

“Pärmseen hakkab hävitama normaalseid limaskesta rakke ning tekitama põletikku, mis annab tunda valuliku, punetava, põletava, sügeleva (eriti öösiti) ja tükilise kodujuustutaolise valge voolusena,” selgitas ta.

Tervel naisel esineb tupes umbes 40 erinevat liiki mikroorganisme ning nende hulk 1 milliliitris tupesekreedis on väga suur: 1–100 miljonit. “Terves tupes esineb piisaval hulgal piimhappebaktereid, mis hoiavad pH-d 3,8–4,4 juures, aidates sellega vältida haigusi tekitavate mikroobide teket ja levikut. Kui muutused pH-s on järsud, ei suuda loomulik mikrofloora nendega kohaneda ja tekib põletik,” selgitas ta.

Tegurid, mis häirivad normaalse mikrofloora hulka, on proviisori sõnul järgmised:

1. antibiootikumid – antibiootikumid hävitavad normaalsed piimahappebakterid tupes ning pärmseen, mis elab tupes väikeses kontsentratsioonis ka tavaolukorras, hakkab takistamatult vohama;

2. hormonaalsed muutused – rasedus, imetamine ja ka suukaudsete rasestumisvastaste pillide tarvitamine võivad viia tupe tervisliku keskkonna häirumiseni ja teha selle põletikele vastuvõtlikuks;

3. nõrgenenud immuunsus – stress, nälgimine ja külmetamine pärsivad immuunsüsteemi ja see omakorda on soodne pinnas seente ja patogeensete bakterite vohamiseks;

4. tupeloputused – need hakkavad proviisori sõnul õnneks minevikku kaduma, kuid siiski kohati sellist meetodit kasutatakse. “See tegevus viib välja palju kasulikke baktereid ja häirib piimhappebakterite kaitsekihti ning ärritab limaskesta,” selgitas ta;

5. menstruatsioon ja sugulises vahekorras olemine. Kuna vere pH on kergelt leeliseline ning seemnevedelik on kergelt leeliseline, tõstavad need sekreedid normaalse tupe pH-d aluselisemaks ning vastuvõtlikumaks seente vohamisele.

“Tavaliselt normaliseerub tupe mikrofloora ja pH teatud küll aja jooksul ise, kuid kahjuks mitte alati – eriti näiteks siis, kui on nõrgenenud,” lisas ta.

Õige intiimhügieen on väga oluline

Ent kuidas ebameeldivat tupeseent ennetada saaks? Siinkohal on Margot Lehari sõnul abiks sobiva intiimpesuvahendi kasutamine. “Intiimpiirkonda tuleb pesta kas ainult sooja veega või korra päevas õrnatoimelise soovitavalt lõhnatu ja piimhapet sisaldava vahendiga,” selgitas ta.

“Sobilik pesuvahend on happelisem, sisaldab ka piimhapet ning seda võiks kasutada korra päevas, mitte rohkem. Kindlasti ei sobi pesemiseks tavalised dušigeelid, mis on nõrgalt aluselised ja tõstavad tupe loomulikku pH-d,” rõhutas Lehari.

Samuti saab põletikku ennetada ka läbi normaalse mikrofloora tugevdamise. “Antibiootikumiravi, raseduse või tupepõletiku ravi ajal, aga ka pärast menstruatsiooni või intiimvahekorda võiks kasutada piimhapet või piimhappebaktereid sisaldavaid tooteid. Tupeseent saab ennetada ka suukaudsete spetsiaalsete piimhappebakterite abil, seda näiteks siis, kui olete tarvitanud antibiootikume või külmetunud,” ütles ta ja lisas, et probleemi tekkimist pole mõtet ootama jääda.

Eelkõige on aga tähtis igapäevane intiimhügieen. “Kui tupe mikrofloora on tundlikum, vältige stringide või sünteetilise aluspesu kandmist, samuti lõhnastatud ja kilet sisaldavaid pesukaitsmeid, kitsaid pükse või pükste kandmist ilma aluspesuta, tampoonide kasutamist järjest üle 4 tunni,” soovitas Lehari.