Teeme selgeks: kas kõrgem SPF takistab nahal päevitumast või mitte?

Sobiva päikesekaitsekreemi valikul tuleks tähele panna õige mitut tegurit – nimelt ei ole SPF faktor ainuke indikaator, mille põhjal sobiv valik teha. Millega õige kreemi leidmisel arvestada ning kas SPF takistab nahal päevitumast, räägib BENU kosmeetikakonsultant Marite Talbre.

SPF number ei tähenda vanust

Talbre sõnul eristab erinevaid päikesekaitsekreeme ennekõike tugevus ehk SPF (sun protection factor), mis määrab, kui pikaaegselt teatud toode nahka kaitseb – mida suurem on arv, seda tugevam vastav toode on. Sellegipoolest leidub palju inimesi, kes SPFi tegelikku tähendust ei tea.

“Palju olen kuulnud küsimust või tõdemust klientidelt, et see number päikesekaitsetootel tähendab vanust – see näitab, et tegelikult inimesed ei tea, mida tähendab päikesekaitsefaktoriga toode,” märkis ta. Tegelikult on asi lihtne: mida suurem on SPFi number, seda pikemalt võimaldab kreem põletust saamata päikese käes viibida. “Kuna naha enda kaitsevõime toimib tavaliselt umbes kümme minutit, on päikesekaitsekreemi kasutamine väga oluline.”

Levinud on ka arusaam, et SPF takistab päevituse saamist ja naha pruunistumist. “Tegelikult annab SPF kasutamine nahale aega päikesekiirgusega kohanemiseks ja harjumiseks. Päevituse saamine võtab natuke kauem aega, aga seevastu on päevitusprotsess nahale ohutu ja tegelikult püsib päevitus ja jume palju kauem,” märkis konsultant.

Talbre sõnul leiavad klientide poolt järjest laialdasemat kasutust tooted, mis on 30 ja 50 SPF kaitsega, ent kuna turule on jõudnud ka 100 SPF tooted, oskavad teadjamad kliendid seda apteegis ka ise küsida.

“SPF 100 on sertifitseeritud meditsiinitooted, mis pakuvad kõrget fotokaitset nii UVA- kui ka UVB-kiirte eest, seda näiteks aktiinilise keratoosi ja mittemelanoomse nahavähi ennetamiseks. Samuti sobivad need ülitundlikule ja päikeseallergiaga nahale, kuna kaitsevad nahka ennetavalt vabade radikaalide kahjulike mõjude eest,” selgitas ta.

Mis erinevus on UVA- ja UVB-kiirgusel?

Kaasajastatud päikesekaitsetoodetes kasutatakse nüüd ka uuenduslikku tipptasemel spektritehnoloogiat, kus on ühendatud nii laia kaitsespektriga valgusstabiilsed UVA- kui ka UVB-filtrid, mis tagavad tõhusa kaitse UV-kiirguse eest. Samuti kaitsevad paljud tooted ka kõrge energiaga nähtava valguse ehk HEV-valguse eest, kuna ka see võib nahka kahjustada.

Kuid mida need filtrid õigupoolest tähendavad? Nimelt tuleb päikese käes viibides arvestada ka UV-kiirguse intensiivsuse ja doosiga – siinkohal eristatakse kolme liiki kiirgust. 

UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. “Küll aga põhjustab UVA-kiirgus varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. Kuna UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel, tuleb end selle kahjuliku mõju eest kaitsta.”

UVB-kiirguse toime sõltub rohkematest teguritest, sealhulgas aasta- ja kellaajast, õhutemperatuurist jne. Intensiivseim on kiirgus näiteks kella 11 ja 15 vahel. Lühema lainepikkuse tõttu ei jõua UVB-kiirgus naha pealispinnast kaugemale.

“Mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõstab naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist, mistõttu tekib nähtav päevitus. UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid ja tugevdab immuunsust. Ülemäärase kiirgusega võivad kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine,” märkis Talbre.

UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse kosmeetikakonsultandi hinnangul sellega liialdada solaariumites.

Milline päikesekaitsekreem on parim?

Sobiv päikesekaitsekreem peaks kosmeetikakonsultandi sõnul sisaldama järgnevaid väärtusi:

• laia kaitsespektriga, kaitstes peaaegu täielikult nii UVB- kui ka UVA-kiirguse eest;
• kõrge SPF-faktoriga (30 ja rohkem);
• fotostabiilne – see tähendab, et päikesekaitsevahend ei lagune päikese toimel ega reageeri teiste ainetega;
• toksiinidevaba, mitteärritav ja mittekomedogeensete omadustega;
• kliiniliselt ja teaduslikult tõestatud toimega ning farmakoloogilise ohutusprofiiliga.

Sobiva päikesekaitsekreemi valikul mängib rolli inimese individuaalsus ehk nahk ja tema vajadused. “On olemas päikesekaitsekreemid nii kuivale, ülitundlikule nahale, mis niisutavad nahka ja alandavad ülitundlikkuse märke. Kuid on ka spetsiaalsete tekstuuridega ja toimeainetega päikesekaitsekreemid normaalsele ja rasusele nahale kalduvusega, mis kontrollivad rasueritust ja matistavad nahapinda,” märkis ta.

Samuti leidub tooteid, mis sisaldavad vananemisvastaseid aineid ja pigmendilaike ennetavaid aineid. “Kui olla oma naha seisundist ja tüübist teadlik, siis sobib valitud toode nahale kindlasti paremini.”

Olulist rolli mängib ka nahatüüp: näiteks on I tüüpi ehk siniste silmade ja tedretähnidega inimestel suurem tõenäosus päikesepõletuseks ning nahk läheb päevituse toimel punaseks, kuid ei päevitu. II tüüpi nahaga ehk blondide või punaste juustega sinisilmsed inimesed saavad kergesti küll päikesepõletuse, kuid nahk päevitub siiski minimaalselt.

“III tüüpi nahk võib saada mõnikord kerge põletuse ja päevitub keskmiselt ning IV tüüpi nahk saab põletuse harva ning päevitub keskmisest tugevamini,” ütles Talbre. Kuivõrd eestlaste nahk kipub olema I või II tüüpi, on päikesekaitsekreemi kasutamine seega hädavajalik.

Päikesega kosmeetikakonsultandi sõnul liialdada ei tasu, sest kasu on päikesest ainult hetkeni, mil ei ole veel tekkinud nahapõletust. “Päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud, nahavähi- ja silmahaiguste tekke oht. Seega aitab päikesekaitsekreemi kasutamine hoida nii nahka kui ka tervist ja organismi tervikuna,” sõnas ta lõpetuseks.