Terve sügis: milliseid vitamiine vajab eestlane sügisel?

Päevad lähevad aina lühemaks ja jahedamaks ning varsti saabub aeg, kus valget aega jääb väga väheks. Et pime talveaeg üle elada, võiks juba praegu hakata võtma vitamiine. Rääkisime Benu veebiapteekri Triin Hirvlaanega, milliseid vitamiine võib sügisel võtta ja miks on see vajalik. 

Loomulikke vitamiiniallikaid jääb vähemaks

“Soovitusi, miks vitamiine võtta, on erinevaid, kuid põhjus, miks teha seda just sügisel, peitub nii toitumises kui ka viiruste levikus,” märkis Hirvlaan. Kui suvel oli saadaval palju kodumaised marju ja luu- ning puuvilju, mis olid täis kasulikke vitamiine, siis sügisel jääb neid aina vähemaks. 

See tähendab ka, et vähemaks jääb vitamiinide allikaid. “Vitamiinid toetavad inimese organismi normaalset toimimist ning immuunsüsteemi ja see on eriti oluline viirusterohkel sügisperioodil,” nentis Hirvlaan. 

Vajadus vitamiinide järele sõltub toitumisest

Kui inimene sööb ka sügisel ja talvel värvilisi köögivilju, marju, puuvilju ning täistera- ja piimatooteid, liha, kala ning muna, siis on vitamiinivajadus väiksem. “Erandiks on aga D-vitamiin, seda peaks võtma nii sügisel kui talvel, teatud juhtudel ka läbi aasta, sest erinevad uuringud on näidanud, et eestlastel D-vitamiini tase on normist madalam,” tõi Hirvlaan välja.  

“Vitamiine on palju, neil on mitmeid ülesandeid ja nad on olulised nii rakutasandil kui kogu kehale üldiselt,” sõnas Hirvlaan. Vitamiinid on kasulikud nahale, juustele, luudele, silmadele ja mineraalainete imendumise toetamiseks ning immuunsüsteemile. “See, kas võtta vitamiine kuurina või pikemat aega, sõltub samuti toitumisest ja vitamiinide tasemest vereseerumis.” 

Igal vitamiinil on oma ülesanne

Sügisel soovitatakse võtta C-, A-, E-, D-vitamiini  ning B-rühma vitamiine. “Viiruste perioodil on oluline just C-vitamiin, mis toetab immuunsüsteemi tööd läbi mitme erineva toimemehhanismi,” selgitas Hirvlaan. Näiteks suurendab see fagotsüütoosi ehk õgirakkude tegevust, mis kaitsevad keha haigustekitajate eest. “Lisaks aitab C-vitamiin kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest, mis põhjustab vabade radikaalide teket ning need kahjustavad omakorda rakke ja kudesid,” lisas Hirvlaan.  

A-vitamiin toetab aga nahka, nägemist ning aitab kaasa immuunsüsteemi tööle. E-vitamiin on samuti võimas antioksüdant. B-grupi vitamiinid toetavad närvisüsteemi tööd, on kasulikud silmanägemisele, punaste vererakkude moodustamisele ning aitavad kehal energiat saada. 

“Siiski tasub pidada meeles, et vitamiine tuleks võtta soovitatud koguses, ja mitte rohkem, eriti kui on tegemist rasvlahustuvate vitamiinidega, näiteks A-, E,- K-vitamiinid,” rõhutas Hirvlaan. Erandiks on inimesed, kellel on juba vitamiinivaegus, ja sel puhul paneb vitamiinivajaduse paika arst.