Väikelaste viirushaigused õpetavad nende immuunsüsteemi

Käes on viirushaiguste kõrgperiood ning väikelapse sagedane haigestumine paneb lapsevanemaid muretsema ja viise otsima, kuidas saaks haigusi ennetada või kõige sagedamini esinevate haigusnähtude sümptomeid leevendada. Apteeker jagab vanematele nohu ja köha raviks nõuandeid ja selgitab, kuidas viirushaigused väikelapse immuunsüsteemi õpetavad.

Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokka sõnul väikelapsed reeglina haigestuvadki viirushaigustesse kergemini, sest nende immuunsüsteem alles areneb ehk teeb tutvust erinevate viirustekitajatega ning muutub seetõttu lapse kasvades enamasti aina vähem viirustele vastuvõtlikumaks. “Lisaks alles viiruseid tundma õppivale immuunsüsteemile mängib väikelaste sagedamini haigestumisel rolli ka nende eakohane käitumine: nad ei hoia distantsi, köhides ja aevastades ununeb suu katmine, nad topivad mänguasju suhu ja ei pese veel nii hoolikalt käsi,“ loetleb apteeker viirushaiguste levimist soodustavaid tegureid.

Seepärast pole proviisori sõnul võimalik väiklaste viirushaiguseid täielikult ennetada ja ära hoida.”Paraku vajab lapse immuunsüsteem arenemiseks teataval määral viirustega kokkupuutumist. Enamasti lapse kasvades haigestumised vähenevad,” selgitab ta ning lisab, et haigestumist on võimalik vähendada, kui last ei viida suuremasse kollektiivi, lasteaeda või -hoidu. “Immuunsüsteemi toetamiseks on oluline korralik mitmekülgne toitumine ja piisav uni. Lastele tuleks juba maast madalast õpetada korralikku kätepesu ning õiget suu ja nina katmist aevastamise ja köhimise korral,” jagab proviisor haigestumiste ennetuseks nõuandeid.

Parimad nohu leevendajad väikelapsele on aur ja meresoolalahus

Väikelaste nohu leevendamiseks sobib apteekri sõnul hästi auru tegemine ning meresoola lahusega nina loputamine. “Vajadusel võiks põskkoobastele asetada soojendava soolakotti või teha sinepi jalavanni, aga seda vaid juhul, kui lapsel pole palavikku,” rõhutab Sokk ning soovitab lisaks öise hingamise hõlbustamiseks kasutada riietele kleebitavat nohuplaastrit. “Nohu puhul on tähtis nina tühjaks nuusata ning kui laps ise veel nuusata ei oska, siis tuleks kasutada ninapumpa,” soovitab Sokk. 

Lisaks tuletab apteeker meelde, et vältida tuleks liiga tugevat nuuskamist ning antikongestante sisaldavate nohuravimite pikaajalist kasutamist. “Neid ravimeid võib kasutada maksimaalselt viis päeva, kuid eelistatuim nohu leevendus on ikka meresoola lahus,“ põhjendab Sokk.

Lahtine ja kinnine röga nõuavad erinevat lähenemist

Ka köha puhul on apteekri soovitusel esimeseks ravivahendiks aur. “Kui lapsel on kuiv ja kinnise rögaga köha, siis võiks kasutada rögalahtistavaid siirupeid. Aga tähtis on tähelepanelikult jälgida, et kui röga juba lahti on, siis siirupit anda ei tohi, sest väikelaps ei suuda ise väga vedelat röga välja köhida. Samuti ei tohi kasutada väikelastel röga vedeldavaid ravimeid,” õpetab Sokk. “Köha leevendamisel on suureks abiks ka jalavannid ja soojendavad salvid, näiteks hanerasva määrimine rinnale ja jalataldadele. Kuid meeles tuleb hoida, et soojendavaid ravivõtteid tohib kasutada ainult siis, kui lapsel pole palavikku,” rõhutab Sokk ning lisab, et oluline on pakkuda haigele lapsele piisavalt vedelikku, milleks sobivad nii vesi, mahl kui ka tee. Peaasi, et laps oleks nõus jooma.

Kui nohu või  köha on kestnud üle nädala ja paranemismärke näha pole või kui kaasneb kõrge palavik, mis kestab üle kolme päeva, tuleks apteekri soovitusel pöörduda arsti poole.