Apteeker juhib tähelepanu levinud raviveale: rohkem valugeeli ei tähenda paremat toimet

Vananemine on üks elu paratamatusi, millest pole kellelgi pääsu. Vananev rahvastik tähendab ühtlasi seda, et aina levinumaks tervisemureks on osutumas liigese- ja lihasevalu. Apteeker selgitab, kuidas valuga toime tulla ja seda kõige tõhusamalt ennetada.

„Kõige sagedasemad liigeseid puudutavad kaebused, millega apteeki pöördutakse, on põlve-, puusa- ja seljavalu,“ räägib Saku tervisekeskuse Benu apteegi farmatseut Anton Ojamaa. „Enamasti on põhjuseks liigeste kulumine ehk osteoartroos. See on kõige sagedamini esinev liigeseprobleem, mille all kannatab Eestis ligi 200 000 inimest.” lisab ta. Ühtlasi võivad valu tekitada ka lihaspinge, ülekoormus, varasemad vigastused või põletikulised liigesehaigused, mis mõjutavad märgatavalt igapäevaelu.

Vähene liikumine võib valuringi süvendada

Kui põlv või puus teeb kõndimisel haiget, hakkab inimene alateadlikult vähem liikuma. Ojamaa sõnul on aga paradoksaalsel viisil just liikumine see, mida tuikava liigese heaks teha. „Kui põlv või puus teeb kõndimisel haiget, hakkab inimene alateadlikult vähem liikuma. Passiivsus nõrgestab liigest toetavaid lihaseid, mis tähendab, et valuring suureneb,“ selgitab farmatseut.

Ojamaa aga täpsustab, et see ei tähenda siiski, et inimene peaks sundima end läbi valu ilmtingimata, hambad ristis, liikuma. „Kui mõni harjutus või liigutus põhjustab tugevat valu, tasub nõu pidada füsioterapeudi või arstiga. Valu ei tohi kannatada,“ lisab apteeker.

Ojamaa sõnul kiputakse tihtipeale mööda vaatama ühest väga olulisest faktorist, mis mõjutab kaudselt ka liigeste tervist. „Puusa- ja põlveliigesed peavad iga sammuga kandma keha raskust, mis tähendab, et kui kehakaal on liiga suur, vähendab kehakaalu langetamine koormust liigestele,“ nendib Ojamaa.

Millal vajab valutav koht külma, millal sooja?

Kergema ja mõõduka valu, lihaspinge või väiksema vigastuse korral on apteekri sõnul sobiv abivahend valugeel. „Uuringus, kus võrreldi diklofenaki-geeli ja suukaudset ibuprofeeni artroosi patsientidel, oli geeli valu leevendav toime vähemalt sama tõhus kui suukaudsel ravimil,“ kommenteerib Ojamaa, lisades, et geel on sobiv valik, kui soovitakse vältida ibuprofeeni näol liigset koormust maole.

Geele on nii jahutava kui soojendava toimega. „Külm sobib värskele vigastusele ja tursele, soojus kroonilisele jäigale valule või närvivalule,“ selgitab Ojamaa kahe geelitüübi tööpõhimõtteid.

Sellegipoolest ei ole valugeel sobiv valik, kui valu kestab üle nädala-kahe, sellega kaasneb turse või palavik või kui liikumine on tugevalt piiratud. Sellisel juhul peaks pöörduma arsti või apteekri poole.

Liigeste ja lihaste töö toetamiseks sobivad kalamaksa- ning taimsed õlid. „Linaseemne-, avokaado-, astelpajuõli, erinevas vormis kollageenid, hüaluroonhape ning suukaudne D-vitamiin on abivahendid, mida tasub võtta ühe võimaliku lisatoena.“

Valugeeli valikul loevad ka teised ravimid

Kõige levinum viga, mida ravigeelide puhul kiputakse tegema, on see, et kantakse valutavale kohale liiga paks kiht. „Valu leevendavate geelide puhul piisab õhukesest kihist. Paksem kiht vaid suurendab kõrvaltoimete riski,“ räägib apteeker.

Ojamaa paneb igaühele südamele, et enne valu leevendava geeli soetamist peaks apteekrile mainima, kui inimesel on neeru- või südamehaigus, maohaavand, kasutatakse verd vedeldavaid ravimeid või mitut retseptiravimit korraga. Seda seetõttu, et ka nahalt imendub osa toimeainest otse vereringesse, mis võib põhjustada soovimatuid koostoimeid.