Milline on normaalne vererõhk? Kõrge ja madala vererõhu tunnused
Inimese organism kui süsteem on üsna keeruline – selles toimub iga hetk sadu erinevaid, kuid samas tähtsaid protsesse, mis kõik mõjutavad enesetunnet hetkes.
Vererõhk on üks olulistest näitajatest, mille kaudu saab inimese tervisele tervikuna anda esmase hinnangu. Kirjutame nüüd lähemalt, mida vererõhu väärtused täpsemalt tähendavad ja missugust rõhku peetakse madalaks, kõrgeks ja normaalseks.
Vererõhk = südamelihase jõud ja veresoonte toonus
Küllap on pea igaüks kuulnud, et vererõhk on üks olulisimaid südametöö numbrilisi näitajaid. Teame, et kui süda pumpab väsimatult verd veresoontesse, siis tekibki veresoontes rõhk, mida on näiteks arstidel üsna lihtne mõõta.
Missuguseks tulemus mõõtmisel osutub, sõltub inimese südamelihase jõudlusest ja veresoonte olukorrast ehk toonusest.
Lihtsustatult öeldes – kui süda tõmbub kokku ja pumpab soontesse verd, siis vererõhk tõuseb. Kui aga süda lõdvestub, siis rõhk langeb. Samal ajal on rõhk on teatud määral arterites alati olemas.
Vererõhu näitaja ei ole kunagi püsiv, see muutub kogu aeg. Näiteks on rõhk erinev nii spordi kui puhkuse ajal ning oleneb keha temperatuurist, toitumisest, tujust ja keha asendist. Kuid oluline roll on ka manustatavatel ravimitel.
Madal vererõhk – ohutu, kuid ebamugav
Sageli on nii, et kõrge vererõhu olemasolu ei pruugi inimene ise tundagi, kuid madala rõhuga on vastupidi – kogeda võib peapööritust ja isegi minestust. Madalaks arvestatakse vererõhk juhul, kui rahulikus olekus ja korduval mõõtmisel ei ületa ülemine rõhk 100 mmHg ja alumine 60 mmHg.
Kui rõhk on madal, siis jõuab ajusse hapnikku liiga vähe ja see põhjustabki enesetunde halvenemise. Aju hapnikuvaegus aga kutsubki esile minestuse või peapööritushoo. Madalat vererõhku on lisaks seostatud ka depressiooni, unehäirete ja väsimusega.
Mida teha? Madalat rõhku ei ravita, seega tuleb õppida ise oma sümptomeid leevendama. Tähtis on olla füüsiliselt aktiivne, nt treenida järjekindlalt oma vastupidavust ehk võhma. Üle pingutada ei ole tarvis.
Kohvi võib tarbida, kuid samuti ei tasu ka sellega liialdada. Lisaks on kasulik tarbida piisavalt puhast joogivett. Enamasti ei jää rõhk terveks eluks samale tasemele, vaid kipub aastate lisandudes tõusma.
Milline on normaalne vererõhk?
|
Vererõhu kategooria |
Näit |
|
Normaalne |
alla 130/85 |
|
Piiripealne |
130-139 / 85-89 |
|
Kõrge |
üle 140/90 |
|
Madal |
alla 100/60 |
Kui tihti võiks vererõhku kontrollida?
Iga täiskasvanud inimene võiks oma vererõhku kontrollida vähemalt korra iga kahe aasta tagant.
Kui on teada, et suguvõsas on esinenud kõrgvererõhktõve, insulti või südameinfarkti ning kui vererõhu näitajad on piiripealsed (130–139/85–89 mmHg), siis oleks mõistlik vererõhul silma peal hoida vähemalt kord aasta jooksul.
Kuigi on üldtuntud tõde, et vererõhk kõrgeneb koos eaga, ei tohi ka eakatel inimestel pidada kõrget vererõhku normaalseks.
Mida kõrgenenud rõhk meie kehaga teeb?
Kui inimesel on tuvastatud kõrge vererõhk, siis ütleb see, et nii tema süda kui ka arterid on suurema koormuse all kui peaksid olema. Kui rõhk püsib kõrgel tasemel väga pikka aega, siis ei saa süda ja arterid oma ülesandeid enam sama hästi täita kui varem.
Samuti võivad suuremast koormusest kahjustuda ka teised organid nagu näiteks aju ja neerud.
Peavalud, nägemisprobleemid ja muu
Vahel harva kaasnevad kõrge vererõhuga peavalud, ninaverejooks, nägemisprobleemid, peapööritus, südamekloppimine ning iiveldus. Oluline on kõrgenenud rõhk võimalikult vara diagnoosida, et saaks abi kohe kasutusele võtta. Loe ka kõrgenenud vererõhust lähemalt teisest blogipostitusest.
Vaata vererõhuaparaate:
https://www.benu.ee/tooted/meditsiiniseadmed-ja-testid/vererohuaparaadid
Vaata südametervise ja kolesterooli tooteid:
https://www.benu.ee/tooted/tervisetooted/sudametooted-ja-kolesterool
Vererõhku saab mõõta kiirelt ja mugavalt valitud BENU apteekides. Vaata lähemalt benu.ee/teenused/!
Vererõhu jälgimine: mida tasub teada?
Mis on normaalne vererõhk täiskasvanul?
Normaalne vererõhk on enamiku täiskasvanute puhul ligikaudu alla 120/80 mmHg. Esimene number näitab süstoolset vererõhku ehk rõhku südame kokkutõmbe ajal ning teine diastoolset vererõhku ehk rõhku südame lõõgastumise ajal. Siiski võivad vererõhunäidud erineda sõltuvalt vanusest, tervislikust seisundist ja individuaalsetest eripäradest. Kui vererõhk on püsivalt kõrgem või madalam kui soovituslikud väärtused, tasub pidada nõu arsti või apteekriga.
Millised on vererõhu normid erinevas vanuses?
Kuigi üldised vererõhu normid on täiskasvanutel sarnased, võivad need vanusega mõnevõrra muutuda. Oluline on jälgida mitte ainult ühte mõõtmistulemust, vaid vererõhu väärtusi pikema aja jooksul. Eakatel võib vererõhk olla loomulikult veidi kõrgem, kuid see ei tähenda, et kõrgenenud vererõhku peaks ignoreerima. Regulaarne mõõtmine aitab hinnata, kas vererõhk püsib tervislikus vahemikus või vajab tähelepanu.
Kuidas õigesti vererõhku mõõta?
Usaldusväärse tulemuse saamiseks tuleks vererõhk mõõta rahulikus olekus. Enne mõõtmist on soovitatav vähemalt viis minutit istuda, vältida kohvi, suitsetamist ja füüsilist koormust. Mõõtmise ajal peaks käsi toetuma südame kõrgusele ning rääkida ei tohiks. Kõige täpsema ülevaate saab siis, kui mõõta vererõhku mitmel päeval samal kellaajal ja tulemused üles märkida.
Miks võib vererõhk päeva jooksul kõikuda?
Vererõhk ei ole kogu päeva jooksul ühesugune. Seda mõjutavad näiteks stress, kehaline aktiivsus, une kvaliteet, kofeiin, ravimid ja isegi emotsionaalsed olukorrad. Seetõttu ei pruugi üks kõrgem või madalam näit veel probleemile viidata. Vererõhu hindamisel vaadeldakse tavaliselt korduvaid mõõtmisi ning nende keskmisi tulemusi.
Millised sümptomid võivad viidata kõrgele vererõhule?
Kõrgenenud vererõhk ei põhjusta sageli pikka aega märgatavaid sümptomeid, mistõttu nimetatakse seda vahel ka „vaikseks terviseriskiks“. Mõnel inimesel võivad siiski esineda peavalud, pearinglus, südamekloppimine või nägemishäired. Kuna sümptomid ei ole alati usaldusväärsed, on regulaarne vererõhu mõõtmine parim viis oma tervisenäitajaid jälgida.
Kas madal vererõhk on ohtlik?
Madal vererõhk ei pruugi alati terviseriski tähendada, eriti kui inimene tunneb end hästi. Kui aga madala vererõhuga kaasnevad pearinglus, nõrkus, minestamine või keskendumisraskused, võib see mõjutada igapäevast toimetulekut. Sellisel juhul tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole, et selgitada välja võimalik põhjus ja sobivad lahendused
Kuidas aidata hoida vererõhku normaalsetes piirides?
Normaalne vererõhk sõltub suuresti igapäevastest eluviisidest. Tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine, piisav uni, suitsetamisest loobumine ja stressi vähendamine võivad aidata vererõhku kontrolli all hoida. Samuti on kasulik jälgida soolatarbimist ja käia regulaarselt tervisekontrollis, eriti juhul, kui perekonnas esineb kõrgvererõhktõbe või südame-veresoonkonna haigusi.
