Apteeker jagab nippe, kuidas kanda suvel hoolt oma jalgade eest

 

Jalgade eest järjepidev hoolitsemine aitab ära hoida tõsisemad jalaprobleemid ja jalad püsivad kaunid. Apteeker Trei sõnul  on nii naiste kui ka meeste puhul levinumateks muredeks paksenenud tallanahk, lõhenenud kannad ja karedad jalad. Jalgade eest hoolitsemine ei ole ainult ilu küsimus, see on ka tervise küsimus. Aegsasti muredele tähelepanu pööramine aitab hoida hullema eest ning juba esimeste ilmingute korral tasuks kohe lahendust otsima hakata, soovitab apteeker.

 

Koduseks jalgade kaapimiseks sobivad kerged rasplid, naturaalsete harjastega pesuhari, pimsskivi või viilid. Apteeker Trei soovitusel tuleks kandu kaapida regulaarselt. Head tulemust on võimalik pideva hoolitusega saavutada näiteks kord nädalase intervalliga. “Ent paksendite eemaldamisel tuleb jääda siiski ka ettevaatlikuks ja mitte liiga entusiastlikuks minna. Vastasel korral võidakse muidu nõnda jalatallanahka liigselt eemaldada ja kui nahka liiga tihedalt eemaldada, hakkab see hoopis paksenema,” selgitab Külli Trei. Mõjusat efekti annab ka see, kui jalgu regulaarselt koorida, lisab apteeker. Jalakoorijat, mis sisaldab koorivaid osakesi ja piimhapet võiks kasutada isegi paar korda nädalas.

 

Samuti on oluline jalgade õige pesemine, kuivatamine ja kreemitamine, mis aitab ennetada ja ära hoida mitmeid jalaprobleeme – näiteks kannalõhede või varbavahede haudumist.

Pesuks mõeldud vesi peaks olema ihusoe, mitte külm või tuline. Apteeker juhib tähelepanu, et ka liigsete pesemisvahendite, näiteks vannisoola või seebi, dušigeeli kasutamine ei ole tegelikult kasulik. Need võivad hoopis jala nahka liigselt kuivatada.

 

Jalgade kuivatamiseks sobib hästi imav pehme rätik ja kõik varbavahed tuleks kuivatada eraldi. Haudunud jalgade puhul võib kasutada puudrit või talki, kuid ka seda mõõdukas koguses.

Et jalad võimalikult kaua siledad ja pehmed püsiksid, tuleb neid iga päev, soovitavalt isegi kaks korda päevas — hommikul ja õhtul — kreemitada. “Jalgade kreemitamisel tasub jälgida kreemi rasvasust – valida tuleb põhimõtte järgi, et mida kuivem nahk, seda rasvasem kreem,” juhendab farmatseut. Karedamate jalgade puhul on soovitav jalad enne magamaminekut jalasalviga kreemitada, milleks sobib hästi  CCS jalahooldussalv ning seejärel sokid jalga panna, et hoolitsus tõhusamalt toimiks.

 

Kuna kannanahk on tavalisest nahast paksem, ei sobi tavalised jalakreemid kandade hoolduseks. Apteegist leiab spetsiaalseid kannapalsameid, nagu näiteks Maxiderma kannapalsam või CCS kannapalsam, mis on kõrgema uurea sisaldusega ja mille regulaarsel kasutamisel saab tõhusat abi juba esimeste nädalatega.

 

Erinevad antiperspirandiga jaladeodorandid aitavad hoida jalad päeva jooksul kuivad, värsked ja meeldivalt lõhnavad. Kiire elutempoga inimesele ja reisile kaasa sobivad ka niisutatud salvrätikud jalgadele, mida samuti leiab ka apteegi riiulitelt.

 

Paljud jalaprobleemid nagu nahapaksendid, konnasilmad, hõõrdumisvillid on sagedasti just vale jalatsi valiku tagajärg. “Jala ehitusest või jalatsi sobimatusest tulenevaid probleeme saab vajadusel  leevendada apteegist saadavate varvaste vahele ja ümber paigaldatud tugedega,” annab apteeker nõu. Need aitavad jalalaba toestada, hoida varbaid õiges asendis ja vähendada nõnda probleemide teket.

 

Apteeker toonitab, et ükski jalaprobleem ei ole kindlasti kannatamist väärt. Kel mure jalgade pärast aga juba väga suur, tasuks kindlasti pöörduda ravipediküüri poole. Asjatundja oskab alati soovitada, kuidas ja mis vahenditega murele leevendust saada, et suvel lahtiste jalanõudega reipal sammul suve nautida.