Apteeker: haavahooldusvahendeid tasuks kodus varuks hoida
Suvel, mil veedetakse rohkem aktiivselt õues aega, kipub paratamatult nii lastel kui ka täiskasvanutel juhtuma ka rohkem pisitraumasid – erinevaid marrastusi ja haavu, mis vajavad puhastamist ja kaitset.
Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokk ütleb, et apteeki pöördutakse tihti haavahoolduse nõustamisele, seda eriti suvel. “Haavu on väga erinevaid ja nad nõuavad erinevat hooldust, kuid kui rääkida marrastustest ja muudest väiksematest haavadest, siis suvisel ajal tullakse sagedasti abi saama otse tänavalt, nt katki kukutud põlve või küünarnukiga või siis villide katki hõõrumisel tekkinud haavakestega,” räägib Sokk.
Proviisori sõnul on kõige sagedamateks haavadeks erinevad marrastused. “Suvel kipub neid olema palju ja enamasti juhtub õnnetusi just lastega. Sellisel juhul tuleks katkine koht esmalt loputada voolava vee all, et marrastuse pind saaks puhastatud porist ja liivast. Seejärel tuleks marratusele pihustada või valada antiseptilist vahendit nii, et haav saab kerge vedeliku kihiga kaetud. Vajadusel võib haava katta sideme või plaastriga, kuid tegelikult paranevad niisugused haavad kõige kiiremini, kui nad saavad õhku,” selgitab Sokk. Ta sõnul ei ole salvide määrimine värsketele haavadele vajalik. “Salve võib kasutada siis, kui haav on läinud põletikuliseks või tuleb sinna palju koorikuid.”
Lõikehaavade puhul tuleb esmalt saada pidama verejooks. “Selleks võib samuti vigastatud kohta hoida voolava jaheda vee all. Hiljem tuleks haava desinfitseerida antiseptikuga ja katta haav haavasideme või -plaastriga,” räägib proviisor. Iga haava korral armide teket karta ei tasu. “Marrastused ja teised pisemad haavad enamasti arme ei jäta. See, kas haav jätab armi või ei, oleneb paljuski inimese nahatüübist,” selgitab Sokk.
Põletushaava puhul tuleb apteekri sõnul meeles pidada, et esimese asjana tuleb põlenud koht panna vee alla, kuid vesi ei tohi olla külm, vaid pigem paar kraadi jahedam kui kehatemperatuur. “Põletushaavale ei tohi kindlasti panna pantenool salvi ega vahtu. Kõige parem on kasutada spetsiaalset põletusele mõeldud geeli või plaastrit, mille saab koju varuda apteegist,” soovitab Sokk.
Kui väiksemate haavade hooldusega saab üldjuhul vastavate hooldusvahenditega kodus hakkama, siis sügavate ja ulatuslike haavade puhul tuleb pöörduda arsti poole. “Arsti läbivaatlus on ka vajalik juhul, kui haav ei taha pikema aja jooksul paraneda, on põletikuline või lausa mädane,” rõhutab apteeker.
Koduses apteegis võiks proviisori sõnul olla kindlasti varuks antiseptiline vahend. “Kuna kõik apteegis saadaolevad antiseptikud ei ole mõeldud haavade puhastamiseks, tasuks õige vahendi valimisel nõu küsida apteekrilt. Kui haavale pihustada terve naha desinfitseerimiseks mõeldud vahendit, võib kasu asemel hoopis kahju teha,” selgitab apteeker.
Lisaks võiks koduses apteegis leiduda ka pantenooli sisaldav vahend, kas salvi või sprei kujul. “Salve ei ole vaja üleliigselt varuda, sest värskete haavade puhul pole salvi vaja ja kui haav kipub pahaks minema, siis saab oma murega pöörduda apteekri või arsti poole,” soovitab Sokk.
Haava katmiseks võiks varuks olla paar rulli erineva laiusega sidet, erinevate mõõtmetega plaastreid, haavalapikesi ning põletushaavade jaoks mõeldud kolloidplaastreid. See, kas kasutada sidet või plaastrit, on apteekri sõnul eelistuse küsimus. “Sidemega saab haav natuke paremini hingata, kuid ka tänapäeva plaastrid on väga hästi hingavast materjalist,” räägib apteeker. Ta sõnul on plaastri puhul oluline jälgida, et haava kataks ära nö. riide osa, mis on plaastril – liim ei tohiks haavale sattuda. Vajadusel tuleks sidemete ja ka plaastrite all kasutada haavapadjakesi. “Kui tegemist on märja ehk sellise haavaga, kust immitseb palju haavaeritist ja side või plaaster kipub kinni jääma, siis tuleks kasutada imavaid haavapadjakesi,” soovitab Sokk.
Marrastuste ja väikeste haavade puhul pole vaja armi teket karta ja iga marraskil põlve peale pole vaja armikreemi osta. “Kui tegemist on mingi tõsisemat sorti haavaga, siis on apteegis saadaval erinevad armikreemid/geelid, mida tuleks kasutada ennetavalt ehk kui armi pole veel tekkinud,” selgitab Sokk.
