Haav ei vajagi õhuvanni? Apteeker: vanakooli meetodid võivad paranemist hoopis aeglustada

Suveperioodil kipub õnnetusi rohkem juhtuma, mistõttu sageneb ka erinevate kriimustuste, marrastuste ja haavade oht. Küll aga ringleb lahtiste haavade paranemisega seoses erinevaid müüte ja eksiarvamusi, mis takistavad haava paranemist ning võivad viia hoopis põletiku tekkeni. BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane selgitab, kuidas haava õigesti hooldada.

Teatud inimestel paranevadki haavad aeglasemalt

Kuigi iga haav on erinev ning mõnel juhul võib selle paranemiseks minna oodatust kauem aega, kipuvad haavad aeglasemalt paranema näiteks siis, kui seda soodustab mõni olemasolev terviseprobleem. Näiteks võib paranemine kulgeda loodetust aeglasemalt diabeetikutel, kellel ei ole veresuhkur kontrolli all või kellel on näiteks antud haiguse tüsistusena tekkinud juba veresoonte kahjustused.

“Ka verevarustushäirete või immuunsüsteemi kehva olukorra tõttu paranevad erinevad haavad keskmisest aeglasemalt, aga ka ühekülgne ning vähene toitumine ja meie igapäevane pidev stress mõjutab haavade paranemist ning muudab selle vaevalisemaks.” Samuti on haavade paranemine kehvem ja aeglasem vanemas eas inimestel, sest neil on veresoonte olukord üldiselt kehvem ning ka rakkude uuenemine oluliselt aeglasem.

Vanakooli meetoditest võib olla rohkem kahju kui kasu

Siiski võivad haavade aeglast paranemist soodustada ka meetodid, mida nende ravimiseks ja paranemiseks kasutatakse, kuid mis tegelikult karuteene teevad – sellisteks on näiteks briljantrohelise või vesiniku kasutamine. 

“Need kuivatavad ning võivad haava ärritada ja sellest tulenevalt pikeneb ka paranemisaeg. Lisaks ei tule kasuks niinimetatud õhuvannid – nende tõttu tekib haavale koorik, mis tegelikult pikendab paranemist,” toonitas proviisor.

Kooriku tekkimise vältimiseks tuleks haav hoida niisutatuna, et soodustada maksimaalset paranemist. “Selle tarbeks on apteegis olemas haavageel, parafiinvõrgud, hüdrokolloidplaastrid ja palju muid abivahendeid, mis tagavad selle, et haav oleks kaitstud ja niisutatud.”

Haavakatte materjal reageerib haavast tuleva koevedelikuga ning moodustab geelilaadse massi, mis tagab haava niisutuse ning soodustab paranemisprotsessi. “Lisaks sellele, et kaitstud ja niisutatud olukorras paraneb haav kiiremini, on uuringud näidanud, et väiksem on ka risk armi tekkimiseks,” kinnitas proviisor.

Õhuvannist veel suurem viga on kooriku eemaldamine, mis juhtub tavaliselt kratsimise tagajärjel. “Kindlasti tuleks vältida plaastri või sideme pidevat eemaldamist, et haava vaadata. Ideaalis võiks haav olla kaetud võimalikult pikalt, sest iga sekkumine on potentsiaalne infektsiooni saamise allikas.”

Just tekkinud infektsioon võib haava paranemist märkimisväärselt pikendada, kuna organism peab haava parandamise asemel tegelema aktiivse põletikuga. “Ka võõrkehad võivad haava põletiku tekitada, aga võib juhtuda ka olukord, kus võõrkeha nii-öelda kapseldatakse ehk see jääb haava sisse. Seetõttu võib kogu paranemisprotsess taas oluliselt kauem aega võtta.”

Kuidas haava puhastada?

Kõige lihtsam haava või marrastuse puhastamine võiks toimuda esmalt puhta jooksva vee all. “Kui on ka verejooks, siis võib külma vee all seda kohta ka veidi kauem hoida, sest külma tulemusel veresooned ahenevad ning verejooks väheneb ja peatub.”

Haava loputamiseks sobivad väga hästi 0,9% soolalahus, puhastatud vesi, spetsiaalsed haavaloputuslahused, aga ka kõige tavalisem puhas kraanivesi. “Peale haavapesu võib igaks juhuks kasutada antiseptikut, mille eesmärk on puhastada haav ning ennetada infektsiooni tekkimist. Kindlasti tuleb antiseptikut kasutada musta haava korral,” toonitas proviisor.

Veritsev haav oleks hea katta plaastriga, mis aitab kahjustunud kohta kaitsta ja vältida infektsiooni tekitajate haava sattumist. Plaastri valikul tuleb arvestada haava suuruse ja piirkonnaga.

“Kindlasti tasub suurema koevedeliku eritusega haava puhul kasutada spetsiaalseid suurema imavusega haavasidemeid. Kui haava otsad veidi turritavad, kuid samas ei ole nii suur vahe, et seda tuleks EMOs õmblema minna, siis on apteegis olemas haavastripid – need on sellised pisemad ilma marlitampoonita kleepribad, millega saab haava kokku tõmmata.”

Põletiku kahtluse korral on apteegis erinevaid antiseptilise toimega kreeme. Samuti on valikus antimikroobse toimega hõbedaplaastrid, mida võib põletikulistel haavadel kasutada maksimaalselt 2–4 nädalat nädalat.

“Kui tegemist on operatsioonihaavaga, siis saab patsient haiglast vajamineva informatsiooni, kuidas haava hooldada. Erinevate protseduuride puhul võib siinkohal olla veidi erinevusi,” juhtis proviisor tähelepanu.

Millal pöörduda EMOsse?

• kui tegemist on 2.–3. astme põletusega;
• verejooks ei peatu vaatamata survele ja külmakompressile;
• haavas on võõrkehad, mida ise ei saa eemaldada;
• haava ääred turritavad teineteisest eemale ning need on vaja kokku õmmelda;
• haav hakkab paranemise asemel valutama, lisandub punetus, turse, katsumisel on piirkond kuum ja lisanduda võib palavik.