Ohatis ei hüüa tulles! Apteeker annab nõu, kuidas selle tekkimist ennetada

Ohatised löövad alati välja siis, kui neid kõige vähem ootad – seetõttu on ülioluline alustada ravi juba siis, kui kihelus- või sügelustunne tekib. BENU apteeker Kerli Valge-Rebane rõhutab, et korrektne ravi on ohatise puhul kriitilise tähtsusega, kuna aitab selle tekkimist kiire reageerimise korral ennetada.

Miks herpes tekib?

Ohatis ehk herpes või külmavill on põhjustatud viirusest nimega Herpes simplex (HSV). Kui viirus organismis ägeneb, siis selle tulemusel tekib suu ja nina limaskestale, huultele või ka põskedele ja suu ümbrusesse valulik villiline nahalööve.

“Tegemist on väga nakkava viirusega – umbes 90% täiskasvanutest on nakatunud, kuid paljudel neist puuduvad iseloomulikud sümptomid, mistõttu püsib viirus varjatud kujul,” kinnitas apteeker.

Herpesesse nakatumine sõltub eelkõige organismi vastupanuvõimest. Viiruse aktiivse faasi ajal on haigustekitaja kontsentratsioon kordades kõrgem ning seetõttu on ka nakatumise risk sel ajal oluliselt suurem.

“Tavaliselt nakatutakse viirust kandva inimese kehavedelikega läbi limaskestade või vigastatud naha kaudu. Tavaliselt levib haigus näiteks suudlemise teel või ka siis, kui kasutatakse sama huulepalsamit või -pulka. Samas võib nakkuse saada juba sündides ema käest,” täheldas Valge-Rebane.

Tervislik eluviis on olulise tähtsusega

Tähtis on teada, et HSV jääb inimese organismi kogu eluks, lüües tavaliselt välja immuunsüsteemi nõrgenemisel – näiteks külmetudes, mõne teise haigusega koos, aga ka stressi, väsimuse või suure temperatuurimuutuse korral, huulte või naha vigastuste järel näiteks päikesepõletuse tõttu või intensiivse UV-kiirguse mõjul päikesereisil olles.

“Samuti võib herpes endast märku anda hormonaalsete muutuste tõttu – näiteks raseduse tõttu või sünnituse järel. Veel on välja toodud, et stress ja pikem pingeline periood mõjuvad organismile kurnavalt, seega soodustavad ka ohatiste sagedasemat esinemist,” märkis ta.

Seetõttu on väga oluline roll tervislikul eluviisil. “Mõistlik oleks igal aastaajal tagada endale piisavalt mitmekesine ja kvaliteetne toidulaud, et organismil ei tekiks vitamiinide ja mineraalainete vaegust, mis omakorda annab hiljem märku immuunsüsteemi langusega. Puhkus ja piisav öö uni tagavad parema taastumise ning aitavad peletada stressi. Seega saab inimene palju iseenda immuunsüsteemi toetamiseks ära teha,” kinnitas apteeker.

Korrektne ravi on kõige olulisem

Ohatiste puhul juhtub sageli, et raviga alustatakse liiga hilja. “Inimesed, kes on varasemalt ohatistega kimpus olnud, teavad hästi, millised on esmased tundemärgid enne, kui visuaalseid muutusi nahal veel ei ole. Mõni kirjeldab seda tunnet pakitsusena, teine aga põletava, sügeleva või kõrvetava valuna. Just see esimene aisting on õige hetk alustada raviga, sest parimal juhul aitab see villide tekkimist vältida,” kinnitas Kerli Valge-Rebane.

Ohatise vastu on apteegi käsimüügis laias laastus kolme liiki tooteid – geelid, mis eeskätt kuivatavad, katavad ja leevendavad tüüpilisemaid ohatise kaebusi; plaastrid, mis aitavad viiruse levimist tõkestada ja katkist kohta varjata; ning viirusvastaseid toimeaineid (atsikloviir, pentsikloviir ning kombinatsioonis atsikloviir koos hüdrokortisooniga) sisaldavad kreemid ja tabletid, mis kuuluvad samuti käsimüügiravimite hulka. 

“Olgu tegemist käsimüügiravimi või tervisetootega, siis alati tuleks enne toote kasutamist konsulteerida apteekriga või vähemalt lugeda toote infolehte. Näiteks tuleb nii kreeme kui tablette kasutada 5 korda päevas, kuna see tagab korrektse ravi. Ravikuur kestab tavaliselt isegi kuni 10 päeva. Kui selle ajaga ei ole olukord paranenud või paremaks läinud, siis tuleks konsulteerida oma perearsti või -õega, sest vaja võib minna retseptiravimit,” märkis apteeker.

Kindlasti tuleks vältida tekkinud villide katsumist või katki tegemist. “Esiteks võib sedasi nakkus edasi kanduda ja teiseks võib kahjustunud kohta kanda mustust, mis omakorda võib põhjustada põletikku,” toonitas ta.

Seega tuleks ravimit kasutada korrektselt ja vastavalt apteekri antud juhistele. “Kindlasti ei tohiks kasutada teiste inimeste huulepalsameid ja -pulki – sedasi võid endal olevat nakkust edasi kanda või hoopis ise haiguse saada,” ütles Kerli Valge-Rebane lõpetuseks.