Milliseid vitamiine vajab lapseootel ema?

Lapseootus on naise elus väga eriline periood. Millistest vitamiinidest võiks olla abi raseduse eel, selle ajal ja ka hiljem imetamise perioodil, räägib Benu apteegi proviisor Astrid Oolberg.

Ämmaemand jagab soovitusi

Kogu raseduse vältel jälgivad lapseootel naist tema arst ja ämmaemand ning nõustavad teda nii elustiili, koormuse kui toitumise osas. Ühtlasi tehakse vajadusel analüüse, sealhulgas vereanalüüse, mille põhjal selgub, kas organismis esineb teatud vajalike mineraalide puudus või mitte.

“Täiesti normaalse raseduse juures ei olegi olulist vajadust lisavitamiinide ja mineraalainete järele,” sõnas ta. Kui vereanalüüs näitab, et midagi on vaja apteegist vitamiinide või mineraalainete osas juurde võtta, siis edastab ämmaemand või arst sellekohase info.

Ehkki levinud arvamuse kohaselt tuleks raseduse ajal süüa kahe eest, see siiski proviisori sõnul tõele ei vasta. “Menüüs tuleb hoida rohkelt rohelisi toiduaineid, kuumtöödeldud köögivilju, valku ja naturaalseid rasvu sisaldavaid toite,” rääkis Oolberg.

“Siinkohal lisaks, et imetamise ajal sobivad samad vitamiinid mis raseduse ajal,” märkis ta.

Enamlevinud vajadused

Mõningaid vitamiine, mis sisaldavad foolhapet, soovitatakse tarvitada juba raseduse eel ja esimesel trimestril. “Kuna 14–28 päeva jooksul pärast eostumist areneb välja loote närvisüsteem, aitab optimaalne foolhappe tase vältida selja- ja peaaju väärarenguid,” sõnas proviisor.

Ka D-vitamiini vajalikkus on inimestele üldteada. “Kui naine võttis D-vitamiini enne rasedaks jäämist juurde, võiks vajadusel jätkata selle võtmist ka raseduse ajal,” soovitas Oolberg.

Tasub teada, et D-vitamiini tase määratakse vereanalüüsi abil ja selle optimaalne tase veres on 75 nmol/l. “Lisaks manustatava D-vitamiini annus sõltub selle tasemest veres ning soovitusi täpse annuse osas annab ämmaemand,” märkis ta.

Rauatase võib langeda

Raseduse ajal võib tekkida olukord, kus rauatase hakkab organismis langema. Sellisel juhul jagab juhiseid raua tarvitamiseks samuti ämmaemand. Proviisori sõnul leidub apteegis rauapreparaate nii tablettide kui vedelal kujul.

“Rauapreparaate ei tarvitata koos piimatoodetega, kuna viimased takistavad raua imendumist,” rõhutas Oolberg.

“Apteekides on olemas ka heemse raua preparaate, mille puhul ei ole oluline tarbitav toit ja jook,” lisas ta.

Magneesium, kaltsium ja oomega-3-rasvhapped

Proviisor tõi veel välja magneesiumi ja kaltsiumi olulisuse. “Kaltsium on oluline tulevase lapse luustiku loomisel ja selleks vajalik kaltsium võetakse emalt. Kui emal on ebapiisav kaltsiumisisaldus, hakatakse seda võtma ema luudest, mistõttu võib nii mõnigi kord juhtuda, et ema hambad võivad lagunema hakata,” selgitas Oolberg.

“Samuti tunnevad rasedad sageli magneesiumipuuduse ära, mis väljendub eelkõige säärelihaste krampidena, aga silmalaugude tõmblustena,” rääkis ta.

Ka oomega-3 rasvhapped on olulised inimese ajule, närvisüsteemile, silmanägemisele ja nahale. “Nende samade asjaolude tõttu on need olulised lootele ja ka beebile,” märkis Oolberg. Oomega-3-rasvhapete sisaldus raseda organismis sõltub eelkõige sellest, mida lapseootel ema sööb. “Peamise allikana tooksin välja kala ja naturaalsed õlid,” ütles proviisor.

Imetamise ajal

Rinnapiim on kindla koostisega ja selline, nagu laps parasjagu vajab. “Ema organism on nagu filter: rinnanäärme rakkudes otsustatakse, mida kasutada rinnapiima moodustamiseks ja mida mitte,” selgitas Oolberg.

Et ema organism tagab kõigepealt lapsele vajaliku, võib erinevate vitamiinide, mineraalide ja toitainete puudust esineda kergemini emal, mitte lapsel. Seega ei tohiks proviisori sõnul alustada pärast sünnitust dieetidega, et kiiresti paremasse vormi saada.

“Esimesel kuuel elukuul ei tohiks laps millestki puudust tunda. Edaspidi lisanduvad erinevad toidud nagu näiteks köögiviljapüreed,” rääkis ta.

Vajalik päikesevitamiin

Võrreldes piimasegu saavate imikutega on rinnalapsed kaitstud rauavaegusaneemia eest. “Raua sisaldus ja kogus rinnapiimas on optimaalne, kergesti imenduv ja imikule ohutus vormis,” sõnas proviisor.

Küll aga võiks sünnist kuni 2-aastaseks saamiseni anda lapsele päikesevitamiini. “Seda võiks anda klassikalise annusena ehk 400 rahvusvahelist ühikut (ehk 10 mikrogrammi) päevas,” soovitas proviisor.