Apteeker hoiatab: vähene liikumine aeglustab vereringet ja suurendab veenilaiendite tekkeriski
Liikumine paneb säärelihased tööle ja vähendab veenilaiendite tekkeriski
Veenilaiendid on laialdaselt levinud tervisehäda, mis vaevab nii naisi kui ka mehi. Sellegipoolest peavad paljud veenilaiendeid aga tühiseks kosmeetiliseks probleemiks, mis võib viia ohtlike tagajärgedeni. Apteeker selgitab, kuidas veenilaiendeid ennetada, varakult ära tunda ja leevendada.
Veenilaiendiks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud veene, mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. „Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enim esile seisvas asendis. Nende tekke taga on enamasti veeniklappide nõrkus,“ selgitab Võru Rimi Benu apteegi farmatseut Helina Kivi.
Üheks suuremaks veenilaiendite tekke riskifaktoriks peetakse pärilikku eelsoodumust. „Kui mõlemal vanemal esinevad veenilaiendid, siis on suur tõenäosus, et ka nende lastel võib hilisemas elus olla nendega tükk tegemist,“ sõnab farmatseut. „Veenilaiendite teket soodustab ka rasedus, ülekaal, vanus ning vähene liikumine ja pidev seismine või istumine,“ lisab ta.
Raskustunne ja tursed on esimesed märgid lähenevast probleemist
Veenilaiendeid pole raske ära tunda, kuid need nõuavad tarmukat sekkumist, sest ajaga kuhjuv pidev valu ja raskustunne avaldavad paratamatult mõju inimese elukvaliteedile. Apteeker hoiatab, et ravimata jätmisel võivad tekkida ka tõsisemad vaevused, isegi tüsistused.
„Juba pikaaegse haiguse korral võib nahk tumeneda ning muutuda paksemaks. Ühtlasi võib pikaaegne veenilaiendi ravimata jätmine tuua kaasa haavandid, mis tekivad tavaliselt sääre alaosas,“ räägib Kivi.
Farmatseudi sõnul ilmnevad veenilaienditega seotud vaevuste sümptomid juba enne, kui veenilaiend inimese jalal nö visuaalselt välja lööb. „Tüüpilised varajased märgid, mis iseloomustavad veenilaiendeid, on raskustunne jalgades, päeva lõpus jalgade väsimine, tursed pahkluude ümber ning öised jalakrambid.“
Istuv töö ja vähene liikumine suurendavad veenilaiendite riski
Veenilaiendite väljakujunemise riskigrupis on ennekõike inimesed, kes igapäevaselt järjest palju istuvad või seisavad. „Kui säärelihased ei saa tööd, aeglustub vere tagasivool südame poole ja veri hakkab jalgadesse kogunema,“ kirjeldab apteeker loogikat. See tähendab, et kontoritöötaja peaks leidma aega, et aeg-ajalt toolist püsti tõusta ja veidi jalutada, sest liikumine aitab säärelihastel toimida nagu pump, mis toetab vereringet.
Olgugi et veenilaiendite tekkes mängib suurt rolli geneetiline eelsoodumus, saavad ka riskigrupis olijad nende ennetamiseks palju ära teha. „Oluline on leida aega, et end liigutada. Näiteks kõndimine ja jalgrattasõit on lihtsad harjumused, millega verevoolu parandada. Samuti aitavad need kehakaalu kontrolli all hoida, mida on veenilaiendite tekkimise vältimiseks oluline jälgida,“ räägib Kivi.
Vahendeid ja meetodeid, millega veenilaiendeid ennetatakse ja ravitakse on mitmeid. Apteekides on saadaval erinevaid hepariini sisaldavaid geele, mis vedeldavad paikselt verd ja on põletikuvastased, trokserutiingeelide tööpõhimõte on kapillaare tugevdada. „Geele tuleb alati määrida alt üles ehk südame poole,“ lisab apteeker olulised õpetussõnad.
Veenilaiendite leevendus ja toidulisandid
Nagu paljude terviseküsimuste puhul, mängib ka veenilaiendite ennetuses olulist rolli erinevate ainete sisaldus kehas. Apteeker aga toonitab, et toidulisandid ei ravi veenilaiendeid, kuid regulaarsel kasutamisel võivad aidata neid ennetada või leevendada. Head vahendid selleks on C-vitamiini ja oomega-3 rasvhapete toidulisanditest.
Vanarahva tarkusena on üks tuntumaid taimseid vahendeid võitluses veenilaienditega hobukastan, mis toetab vereringet. Paikseks leevenduseks soovitab apteeker saialille- või arnikasalve. Samal ajal ei tohi unustada, et oluline on tarbida piisavalt vett ning toituda täisväärtuslikult, kus olulisel kohal on kiudainerikas toidulaud.
Samas on olemas ka ained, mis on mõeldud just veenilaienditega võitlemiseks. „Veenide toonust ja vere tagasivoolu südame poole aitab parandada diosmiin. Ühtlasi aitab see vähendada jalgade turset ja raskustunnet. Kapillaare tugevdav hesperidiin toimib veresooni kaitsva antioksüdandina,“ kirjeldab Kivi seespidiseid toidulisandeid. Ta lisab, et nende toidulisandite puhul on oluline enne regulaarset kasutamist pidada nõu arsti või apteekriga, eriti juhul, kui kasutatakse verevedeldajaid.
Veenilaiendid ei teki üleöö ning enamasti annab keha probleemist juba varakult märku. Regulaarne liikumine, õiged igapäevased harjumused ja vajadusel õigeaegne ravi aitavad sageli veenilaiendeid ennetada või kontrolli all hoida. Kui eelnevast ei piisa ja veenilaiendid muutuvad valulikuks, turse püsib või nahamuutused süvenevad, on aeg pöörduda veresoontekirurgi poole.
