“Olen vajadusel alati lähedastele abiks.” Apteekri teadmistest on abi ka eraelus
Koolipingis omandatud teadmised ja oskused ei kulu ära ainult igapäevatöös, vaid ka eraelus ja sõprade-sugulaste abistamisel. BENU apteegi farmatseut Ketter Ross kinnitab, et õpitud ametist on kasu nii enda kui pereliikmete ja sõprade tervisele, kuna tervisemurede korral oskab ta vajalikku nõu anda ning abivajajat juhendada.
Küsitakse nii puukide kui ka plaastrite kohta
Ketter on kindel, et iga apteekriks õppiv ning ka apteekriks saanud inimene saab tuua mõne näite olukorrast, kus mõni pereliige või sõber tema poole tervisealaste küsimustega pöördub ning soovib teada, mille jaoks üht või teist preparaati kasutatakse.
“Kindlasti on meil kõigil mõni tuttav, kes alati kõige hullema viiruse ajal teab, kelle käest küsida, mis ta koheselt terveks teeb,” muheleb ta. Siiski ei saa apteeker teha rohkem, kui tema pädevus võimaldab. “Seetõttu on vastused enamasti samad nagu ka apteegis töötades: kui sümptomid on tugevnenud ning miski justkui ei aita, siis tuleks ikkagi alati pöörduda perearsti poole.”
Suvisel ajal tuleb sageli ette küsimusi seoses haavahoolduse, puukide, aga ka erinevate meditsiinivahendite ja -tarvikutega. “Üks üsna populaarne küsimus on, milline plaaster on kõige parem, mis püsiks vajaliku aja peal ning saaks igas olukorras usaldada,” toob Ketter välja.
On alati abiks kui vaja
Ehkki Ketterile meeldib töö- ja eraelu hoida lahus, mistõttu tuleb oma tööst mõtlemist ja sellest rääkimist ette pigem harva, on tema teadmised ja oskused siiski lähedaste seas väga hinnatud. “Kui tekib olukord, kus minu omandatud oskustest on kasu, siis olen kindlasti abiks nii palju kui võimalik,” kinnitab ta.
Siiski rõhutab farmatseut, et päris iga tervisemure korral ainult apteekri teadmistest kasu ei ole. “Kui apteegitooted ei toimi nii, nagu vaja oleks, enesetunne läheb halvemaks või tekib segadus, mida millal kasutada, tuleks inimene suunata siiski arsti poole, kes vaatab üle, kuidas raviskeemid peaksid olema ning mida tohib kasutada ja mida mitte.”
Nii saavad apteekrid omalt poolt anda alati nõu täpselt nii palju, kui nende teadmised ja oskused lubavad. “Teinekord võibki olla lahenduseks inimene arsti poole suunata – siis tuleb seda talle ka öelda.”
Teadmised, mida läheb alati tarvis
Kuivõrd proviisori või farmatseudi ametiks vajalikud oskused on väga väärtuslikud, soovitab Ketter apteekriks õppida kõigil, kellel on huvi tervise, ravimite ning inimeste abistamise vastu.
“Ma usun, et kõik, kes apteekriks on õppinud, sellel alal töötanud ning omandanud ka lisateadmised, suudavad aidata inimesi selles osas, kuidas valida õiget preparaati ning vajadusel ka suunata inimene arsti poole, kes saab tervist kontrollida, vajadusel ravi määrata või seda muuta,” kinnitab ta.
Samuti on teadmistest kasu ka iseenda tervise hüvanguks. “Kindlasti on kõigist nendest teadmistest kasu ka igapäevaelus: kukkumiste, kriimustuste ning isegi ka viirushaigustega puutuvad ka apteekrid kokku ning oskavad end seeläbi kõige paremini aidata,” ütleb ta lõpetuseks.
