Pärnu staažikas apteeker: kõige parem on see, kui inimene, kes vajas abi, sai seda just tänu meile

Pärnus pole suvine melu veel raugenud ning linnatänavatele ja randa satub inimesi nii lähedalt kui kaugelt. Nii käib Meie toidukaupluse BENU apteegis vilgas töö, kuna nõu ja abi vajavad vahel ka teiselt poolt piiri tulijad. Apteeker Margot Lehari sõnul on tervisemuresid küll erinevaid, kuid just apteegis on olemas kõik selleks, et neile tõhus lahendus leida.

Apteeker pole pelgalt kaupmees

Margot suundus pärast gümnaasiumi õppima farmatseudi erialale ning lõpetas hiljem ka Tartu Ülikooli proviisoriõppe, et koguda valdkonna kohta veel rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi. Enam kui 25 aastat hiljem läheb õpitut ja omandatut endiselt igapäevatöös tarvis.

“Ma ei leia, et oleks vaja liialt rõhutada, kumb (farmatseut või proviisor – toim) sa parasjagu oled – kui olete hingega töö juures, olete võrdselt targad ja austatud. Apteeker peab ju teadma ravimeid, mis sobivad imikust vanurini, aga ka kõikidele, kes sinna vahepeale jäävad, lisaks ka lemmikloomade käsimüügiravimeid,” ütles ta.


Margot on apteekrina töötanud enam kui 25 aastat. Foto: Egert Kamenik

Siiski kohtab ühiskonnas sageli ka eksiarvamust, nagu tegeleks apteeker pelgalt müügitööga. Igapäeva reaalsus on aga hoopis teine: lisaks ravimite väljastamisele ning nende kasutamise nõustamisele on apteekritel veel palju teisigi ülesandeid, mis esmapilgul kahe silma vahele võivad jääda.

“Apteegis osutame vajadusel kergemat esmaabi, plaasterdame kui vaja, paneme silmatilku, mõõdame vererõhku ja -suhkrut, õpetame kasutama erinevaid meditsiiniseadmeid, aitame arstiga ühendust võtta ja retsepte pikendada,” loetles Margot erinevaid ülesandeid.

Pärnu suvi toob rohkem tegemisi

Aasta lõikes kipuvad apteekri igapäevaülesanded veidi erinema: kuivõrd Pärnusse satub suvel tavapärasest rohkem suvitajaid, on ka käed-jalad töid ja tegemisi tihkelt täis. See tõdemus kehtib ka väikese Pärnu BENU apteegi kohta.

Kuigi viirushaigusi levib hetkel vähe, saavad apteekrid suvehooajal jagada teadmisi ja nõuandeid haavade ravis, löövete ja putukahammustusete kohta, herpesviiruste ja muude nahahädade teemadel. Ka kaugemalt tulija ei jää Pärnus hätta: kui Soome või Läti välisturist on Eestis läbisõidul või puhkamas ning vajab retseptiravimit, on lahendus samuti olemas. “Sellisel juhul toimib Eestis piiriülene digiretsept, millega turist saab oma arsti poolt välja kirjutatud ravimi meilt välja osta.”

Pärnus tunnevad peaaegu kõik apteekrid üksteist hästi ning neid ühendab aastatepikkune sõprus. Nii on ka töökeskkond sõbralik ning päevad mööduvad hea huumorimeelega inimeste seltsis. Kuivõrd suvepealinnas on kõik käe-jala ulatuses, minnakse tööle enamasti kas rattaga või hoopis jala.

“Mulle meeldib selle linna kergus, pideva puhkuse hõng ja meri. Et õhtuti või vabal päeval võid jalutada randa või promenaadil patseerida ning tunda iga päev seda tunnet, mida suvine turist Pärnus puhates tunneb – isegi siis, kui puhuvad tugevad sügistuuled ning saab üksinda rannas jalutada ja omi mõtteid mõlgutada.”

Kõige parema tunde tekitab Margotis see, kui ta näeb, et tema soovitatust oli tõepoolest abi. “Sellises väikses apteegis saad kohe järgmisel päeval või nädalal tagasisidet, kas soovitatud vahend mõjus. Samuti peegeldavad kliendid sind ennast: kui sa oled heatujuline ja naeratav, siis on nemad enamasti seda ka.”

Väiksema apteegi võlu

Just väiksemates apteekides tuleb põhjalikku tervisenõustamist rohkem ette. Nii saab apteeker anda peale ravimisoovituse ka teistlaadi nõu, nagu näiteks millise eriarsti juurde tuleks sellise murega pöörduda, laborianalüüsi soovituse, meditsiiniseadme kasutamise, elustiili, toitumise, toidulisandite manustamise või füsioteraapia harjutuste osas.

“Samuti on meil võimalus teha oma klientidele ja patsientidele mõningaid tervisemõõtmisi. Pikisilmi oodatakse, et apteekril avaneks võimalus ise vaktsineerida või retsepte pikendada, sest meie külastajad ja püsikliendid usaldavad meid,” kinnitas Margot.

Vahel aga jäävad apteekri käed ka lühikeseks ning just see teeb ameti väljakutsuvaks. “Teatud haigusseisundite korral pole abi käsimüügiravimitest, inimene ei pääse aga arstile või on neil suhted nii sassis, et ta pole nõus minema. Apteekrina ei jää siiski muud üle kui soovitada ikkagi arsti juurde minna,” möönis ta.

Seega pole apteeker arst, meditsiiniõde ega ka müüja, vaid ravimispetsialist ning meditsiinitöötaja, kes kuulub samuti rahvatervise eest hoolitsemise meeskonda, hoolitsedes inimeste eest nii apteegis kui ka tagades, et Eestis registreeritud ravimid oleksid igas Eesti piirkonnas kättesaadavad.

“Ma usun, et apteekri amet on tõusmas taas au sisse nii, nagu see oli varasemalt – see on meie tublide ja südamega tööd tegevate apteekrite teene. Kui tehisintellekt võtab tulevikus ära ravimi sahtlist väljavõtmise töö, siis teised tööd jäävad ikka päris luust ja lihast apteekrile,” ütles Margot.


Kõige parema tunde tekitab Margotis see, kui ta näeb, et tema soovitatust oli tõepoolest abi. Foto: Egert Kamenik

Küll aga ei peaks apteekrist tulevikus saama “miniarst”, vaid inimene, kelle teadmisi ja oskusi kui ülivajalikku ressurssi saab tervishoiuvaldkonnas veel paremini ära kasutada. “Minu lootus on, et kunagi, kui apteeker nõustab inimest põhjalikult kasutama ravimeid, toidulisandeid ja meditsiiniseadmeid, siis oleks see teenusena eraldi dokumenteeritud ja vastavalt hinnastatud,” lisas ta.

Kui aga tulevik kõrvale jätta, on täna apteekril oluline roll nii hooajaliste viirushaiguste kui ka erinevate tervisemurede ennetamisel. “Apteeker valvab nii selle üle, et arst ei teeks viga ravimi soovitamisel või väljakirjutamisel, kui ka jälgib, et patsient ise ei eksiks retseptiravimiga mittesobiva käsimüügiravimi või toidulisandi tarvitamisel. Levinumate haigusseisundite nagu külmetushaiguste, viirushaiguste, liigese- ja lihasvalude, nahahädade, haavaravi ja paljude muude murede korral saab inimene apteegist enamasti ikka head ja kiiret abi.”