Apteeker: psoriaasi pole võimalik välja ravida, kuid sümptomeid saab ravimitega leevendada

Täna, 29. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist psoriaasipäeva. Kuigi psoriaasi põeb maailmas ligikaudu 125 miljonit inimest, liigub haiguse kohta siiski eksiarvamusi ja müüte, mida apteekritel tuleb sageli ümber lükata. BENU apteegi proviisor Marget Raukas selgitab, mis haigus on psoriaas ning milline näeb välja selle ravi.

Psoriaas langetab elukvaliteeti

Ehkki psoriaasi puhul pole tegemist nakkushaigusega, võib selle põdemine põhjustada inimesele palju ebamugavus- ja häbitunnet. “Psoriaasiga diagnoositud inimese jaoks on üheks suuremaks probleemiks kaaskodanike võõristus ja halvakspanu, mis segab nii töölkäimist, sportimist või mererannas puhkamist,” märkis ta.

Nimelt on psoriaas enamasti päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mille puhul eristatakse mitut erinevat tüüpi. “Igal tüübil on oma tunnused ja sümptomid, mis kahjustavad nahka, küüsi kui ka liigeseid. Ravimata jätmisel võib see viia lausa invaliidistumiseni.”

Proviisori sõnul pole psoriaasi võimalik välja ravida, kuid sümptomeid saab ravimitega leevendada. “Enamasti kulgeb ravi tsüklitena ning selle tulemusel taastub mõneks ajaks normaalne nahakude. Haigushoogude intervallid on individuaalsed: mõnel võib olla vaid üksik laiguke kehal 1– 2 korda elu jooksul, teisel areneb aastatega laiaulatuslikuks ning muudab töövõimetuks,” nentis Raukas.

Riskitegurid, mis kutsuvad esile haiguse ägenemise

Kui enamasti haigestuvad naised ja mehed vanuses 16–22 või 50–60 eluaastat, siis riskigrupiks peetakse krooniliste haigustega inimesi. “Noorematel haigestujatel võib haigus elu jooksul süveneda, samuti võib sümptomeid olla rohkem.”

Muu hulgas võivad haigushoogusid vallandada erinevad riskifaktorid nagu emotsionaalne stress, traumad, nahavigastused (sealhulgas tätoveeringud, putukahammustused ja saunas vihtlemine), viirus- ja bakterinfektsioonid nagu kurgumandlipõletik, põskkoopapõletik, kaaries, tuulerõuged või erinevad ravimid (beetablokaatorid, liitium, terbinafiin, ramipriil, enalapriil, perindopriil, indometatsiin, naprokseen, ibuprofeen jt).

“Psoriaasi sümptomeid võimendavad ka ilmastikust tingitud kehatemperatuuri muutused, päikesepõletus, alkoholi tarvitamine, tubakasuits, rasvumine, rasvane ja vürtsikas toit. Samuti on oma roll hormonaalsetel muudatustel, ent mõnikord toimivad need vastupidiselt ning võivad isegi haigusekulgu leevendada.  Geneetilise eelsoodumusega isikutel on suurem risk psoriaasi haigestuda, kui nad puutuvad nende teguritega kokku,” lisas ta.

Arsti poole pöördumine on vajalik

Sügis- ja talveperioodil on täheldatud psoriaasi ägenemist, sest ekstreemsed ilmaolud on tundlikule nahale tõsiseks katsumuseks. “Lühikesed päevad ning päikesepuudus süvendavad meeleolumuutusi, stressi ning ärevust, mis soosib erinevate haigestumiste puhanguid ning on psoriaasi all kannatavatele inimestele selle haiguse vallandajaks,” sõnas Raukas. Kuna kiire elustiil ning vähene uneaeg võivad psoriaasi ägenemist soosida, tasub teadlikult stressi maandada ning hoida head unehügieeni. 

“Kui nahale tekivad lööbed, mis ei kao, vaid süvenevad või ilmnevad kätel, jalgadel sümmeetriliselt, tuleb pöörduda arsti poole, sest tegu on põletikulise haigusega. Arsti poolt määratakse tavaliselt retseptiravimid ning suureks abiks on vabamüügis saadaolevad seebivabad dušigeelid, -õlid, pehmendavad salvid või uurea baasil niisutavad kehakreemid, mis kuuluvad psoriaatiku igapäevase nahahoolduse juurde. Üldjuhul on need tooted kerge kui ka mõõduka vormi puhul regulaarsel tarvitamisel tõhusad,” ütles Marget Raukas.

Ravi on väga individuaalne

Kui paiksetest retseptiravimitest kasu ei ole, siis enamasti lisatakse ravile suukaudsed ravimid, mille kõrvaltoimed võivad olla palju tõsisemad. “Viimastel aastatel on lisandunud ka bioloogilised ravimid, mille efektiivsus on hea, aga vajavad arsti juures samuti perioodilist kontrolli,” lisas proviisor.

Kui arsti poolt määratud lühiajaline kortikosteroid- ehk hormoonravi pealemääritavate toodetega on läbitud, tuleb jätkata pehmendavate baassalvide kasutamist ideaalis kaks korda päevas. Seejuures tuleks salvi peale kanda vahetult pärast pesu või ujumist. “Need aitavad ennetada uute kollete moodustumist ning on ohutud pikaajalisel kasutamisel.”

Küll aga on keerulisem ravida peanahale tekkivaid kattusid, sest juuksed takistavad paiksete ravimite kasutamist ning on ka suukaudsele ravile vastupidavam. “Siin on abiks salitsüülhapet sisaldavad vedelikud, mis aitavad koorikute kihistumisi pehmendada ja neil eemalduda, samas on teiste välispidiste raviainete toime tekkinud kolletele mõjusam,” ütles ta.

Samuti võiks proviisori sõnul kasutada kivisöetõrva preparaate, mis on tuntud põletikulise protsessi peatamise poolest. “Kõrge päikeseaktiivsuse korral tuleb neid kindlasti vältida. Šampoonil lasta toimida 5–10 minutit ja siis maha pesta.”

Kuna ravimeetodid on väga individuaalsed, rõhutas Raukas, sest konkreetsete toodete ja ravimite kasutamine nõuab arsti ja patsiendi vahelist tihedat koostööd. “Vajadusel võib abi alati küsida spetsialistidelt, kes on kõige kättesaadavamad apteegis. Nii õnnestub ägenemist sageli ära hoida,” ütles Marget Raukas.