Ravimtaimedest leiab leevendust mitmetele tervisemuredele

Apteegiriiulilt leiab erinevaid ravimtaimi, millest enamik kasvab ka meil Eestis ja mis pakuvad leevendust väga erinevatele tervisemuredele. Looduses rändajad ja aiapidajad saavad oma ravimtaime varusid ka ise suvel täiendada.

Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokk ütleb, et ravimteed on apteegikülastajate seas küllaltki populaarsed, kuid ühte kindlat ravimtaime, mille järele on nõudlus suurim, välja ei joonistu. „Populaarseimad ravimtaime teed või teesegud sõltuvad hooajast ja ka sellest, millised viirused parasjagu liikvel on. Populaarsed on näiteks kummel, piparmünt ja pärnaõied, aga tarvitatakse ka teesegusid, mis koosnevad erinevatest ravimtaimedest,“ räägib Sokk.

Proviisori sõnul on ravimtaimed väga erineva toimega ja erinevaid haigusseisundeid, mida saab ravimtaimedega leevendada, on väga palju. Kummelist saab näiteks abi nii kõhugaaside, mao- ja kaksteistsõrmikhaavandite, valusa kurgu kui ka nahavigastuste korral; piparmünt soodustab erinevate seedeprobleemide paranemist ja aitab terveneda külmetushaigustest ning pärnaõied aitavad langetada palavikku ja oma põletikuvastase toimega leevendada köha.

„Ravimtaimede, nagu ka muude ravimite osas mängib tegelikult suurt rolli usk nende toimesse,“ räägib Sokk. „Kui inimene ikkagi üldse ei usu, et tee aitab, ega ta siis ei aita ka. Samuti tuleb ravimise juures arvestada haiguse tõsiduse ja staadiumiga. Näiteks kui inimesel on ikkagi kõrgvererõhutõbi, siis peab arst määrama tablettravi, sest pelgalt tee joomisest abi ei saa.“

Proviisor rõhutab, et ravimtaimedest tee valmistamisel tuleks kinni pidada kasutusjuhendist. Näiteks sõltub tee tõmbamise aeg paljuski sellest, millist taime osa kasutatakse. „Kui teeks kasutatakse juurt, siis see tahab kindlasti kauem liguneda kui näiteks õisikud või lehed,“ selgitab Sokk. Ta hoiatab, et ravimtaimedele ei tohiks kindlasti peale valada keevat vett – vesi peab olema läbi keedetud ja jahutatud umbes 80 kraadini. Samuti tuleb jälgida tee tõmbamise aega, et ei jäetaks ravimtaimi asjatult liiga kauaks tõmbama, sest mõnedel juhtudel võivad nii tee sisse sattuda kahjulikud ained.

Proviisor lükkab ümber ka levinud arusaama, et teed peaks jooma kindlasti meega. „Tegelikult see õige pole, kuna mesi seob enamasti vajalikud toimeained endaga ja teel ei avaldugi soovitud toime. Ainus tee, mida võiks juua meega, on külmetushaiguste korral tarvitatav tee, sest sellisel juhul omab mesi haigusele ka positiivset toimet. Muul juhul võiks juua teed magustamata kujul või äärmisel juhul väikese koguse suhkruga,“ soovitab Sokk.

Kui pika kuurina ja mitu korda päevas tuleks teed tarvitada, et soovitud raviefekti saavutada, sõltub proviisori sõnul taimedest ja see võib suurel määral erineda. “Enamasti on see info teepakkidelt kättesaadav,” räägib Sokk. Näiteks pärnaõieteed võiks juua maksimaalselt 3 nädalaste kuuridena. Pärnaõietee joomist tuleks aga vältida raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Samuti ägedate südame- ja veresoonte haiguste puhul.

Ravimtaimi ei pea tingimata ostma, vaid neid saab suvel ka ise loodusest korjata. “Siinkohal peab olema väga kindel oma teadmistes erinevate taimede kohta, sest looduses leidub palju taimi, mis on sarnased, aga polegi võibolla see taim, mida just otsitakse,” rõhutab Sokk. Kui näiteks pärnaõied on praeguseks juba ära õitsenud, siis augustis saab korjata näiteks kummelit, raudrohtu, saialille, nõmm-liivateed ja naistepuna.

Pärast ravimtaimede korjamist on oluline nad korralikult ära kuivatada. Sokk soovitab selleks laotada taimed alusele õhukese kihina ja asetada see hästi tuulutavasse ruumi. Vastasel korral on oht, et taimed lähevad hallitama. “Ravimtaimi ei tohi kuivatada voodi all, sest sinna koguneb tolm. Samuti ei ole hea koht ka päikese käes akna laual, sest päikesekiirgus lagundab paljusid toimeaineid,” selgitab Sokk.

Pärast kuivamist tuleks ravimtaimi säilitada pimedas ja jahedas ruumis, kas klaaspurkides või paber- või riidekottides. “Kuna ajaga ravimtaimede toime nõrgeneb, oleks hea üles märkida ka nende kogumise aeg,” soovitab Sokk.