Apteeker: ärevuse ja langenud meeleolu vastu leidub tõhusaid abimeetmeid

Pimedam aeg aastast mõjutab negatiivselt paljude inimeste meeleolu ja vaimset tervist – nimelt kurdetakse sügistalvisel ajal rohkem ärevuse, masenduse kui ka depressiooni üle. Kuidas sügistalvisel perioodil vaimset tervist turgutada ja millist abi leiab apteegist, räägib BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.

Pimeduse ja valguse rütm mõjutab ka enesetunnet

Põhjus, miks vaimne tervis ja enesetunne sügisel halvenevad, võib proviisori sõnul peituda melatoniinis ehk unehormoonis, mida sügistalvisel perioodil kehas rohkem toodetakse. “Melatoniini ülesanne on reguleerida ööpäevast elurütmi ning soodustada pimedal ajal magamajäämist. Mida pikemalt on pime, seda rohkem toodetakse melatoniini ning meil on suurem soov magada või puhata, kuna tunneme ennast pidevalt väsinuna,” selgitas ta.

On ka leitud, et päikesevalguse vähenemine mõjutab serotoniini ehk õnnehormooni tootmist. “Selle hormooni mõjutada on meie tuju, toiduisu, aga ka uni. Kui serotoniini tase on madal, siis muutub inimene tujutuks, samas toiduisu kasvab – seda eriti just süsivesikuterikka toidu suunas, mis omakorda võib viia kaalutõusuni.”

Kuna valguse-pimeduse rütm mõjutab omakorda meie ööpäevarütmi, on teadlased välja selgitanud, et vähene valgus mõjub negatiivselt meeleolule. “Soovitusena on pakutud, et maksimaalselt tuleks viibida päevasel ajal loomuliku päikesevalguse käes. Pimedamal ajal ja tubastes tingimustes tuleks kasutada lampe, valgusteid, et ruumid oleksid piisavalt valged.”

Kindlasti on meeleolu muutus tingitud ka põhjusest, et soojad ja päikeselised ilmad jäävad seljataha, puhkus puhatud, algab kool ja argielu. “Samas on see paratamatu ning tuleks leida rõõmu pakkuvaid tegureid uuest algavast hooajast,” rõhutas proviisor.

Uni on väga tähtsal kohal

Meeleolu parandamiseks oleks väga oluline üle vaadata oma elustiil: sealhulgas mitmekülgne toitumine vitamiinivarude täiendamiseks, piisav puhkamine ja magamine, et ei tekiks unevõlga. “Unevõla tekkimine mõjutab oluliselt meie töövõimet, tuju, stressiga toimetulekut, organismi kaitsevõimet, aga muudab ka une kvaliteedi kehvemaks, seega on tegemist nagu nõiaringiga,” nentis proviisor.

Samuti tuleks regulaarselt liikuda värskes õhus, kuna sportimine aitab kehas endorfiine ehk õnnehormoone toota, mis samuti tõstavad meeleolu. “Selleks, et keha toodaks endorfiine, ei ole vaja “veri ninast välja“ sportida – piisab täiesti, kui kolmel kuni viiel päeval nädalas sporditakse sellise intensiivsusega, mis võimaldab vabalt rääkida,” sõnas Valge-Rebane.

Ka apteegist leiab abivahendeid

Kui tervislikku eluviisi elatakse järjepidevalt, kuid meeleolu ei parane, leidub teisi võimalusi, kuidas vaimset tervist turgutada ning ärevust leevendada. Kerli Valge-Rebase sõnul on ühe variandina pakutud välja näiteks valgusteraapia või joogaga tegelemine.

“Ka apteegis on pakkuda valik taimseid preparaate, mis on mõeldud ärevuse, aga ka kergekujulise meeleolulanguse leevendamiseks. Nendes preparaatides on närvisüsteemi toetamiseks magneesium, B-rühma vitamiinid, aga ka palderjan, meliss, humal, viirpuu. Viimased mõjuvad soodsalt uinumisele ja on leebelt rahustava efektiga,” selgitas ta.

Lisaks on koostises sageli ka naistepuna, millel on meeleolulangust leevendav toime. “Erinevate uuringute tulemusena on välja toodud, et just naistepuna aitab leevendada nõrga kuni mõõduka depressiooni sümptomeid. Samas tuleb antud ürdi kasutamisel olla ettevaatlik päevitamisega, sest taimes sisalduv hüperetsiin muudab naha tundlikuks UV-kiirguse suhtes. Toime maksimaalseks saamiseks tasub preparaati kasutada 3 kuni 6 kuu jooksul regulaarselt,” juhendas proviisor.

Veel on apteegis pakkuda lavendliõlil põhinev käsimüügiravim, mis on näidustatud kerge ärevuse leevendamiseks ning uinumise soodustamiseks. “Lavendel on tuntud oma rahustava toime poolest. Kui käsimüügiravimi kasutamisel ei ole kahe nädala möödudes märgata sümptomite leevendumist, siis tasub konsulteerida oma arstiga.”

Probleemi jätkumisel tasub nõu pidada arstiga

Arsti poole tasub apteekri sõnul pöörduda siis, kui olukord on muutunud igapäevaelu segavaks. “Tähelepanu vajab selline ärevus, mis segab toimetamist, esineb mitmel päeval nädalas või tundub kõik juba lootusetu ja tekkinud on tunne, et miski ei suuda tuju tõsta. See viitab sellele, et tegelikult on tekkinud juba depressioon, mis kindlasti vajab spetsialisti sekkumist,” kirjeldas proviisor.

Arsti poole tasub pöörduda ka siis, kui sümptomaatika on kerge, kuid apteegist pakutud vahendid ei ole toonud probleemile leevendust. Veel saab abi otsida leheküljelt peaasi.ee, kus on käsitletud erinevaid vaimse tervise probleeme. Lisaks on seal leitavad näiteks depressioonitest, vaimse tervise kontrollnimekiri ja palju muud vajalikku.

“Samal leheküljel on leitavad ka erinevate abi pakkuvate organisatsioonide kontaktandmed ja info kuhu pöörduda abi saamiseks. Oluline on probleemiga tegeleda ja mitte üksi sellega võitlema jääda!” julgustas proviisor.