Apteeker: “õhuvannidel” pole haavaravis enam kohta

Päikesepõletus on salakaval ning kipub sageli ligi hiilima teatud kehapiirkondadele, tekitades inetuid ja sageli ka valulikke päikeserante. Kuidas end päikesepõletuse eest kõige paremini kaitsta ning kuidas tegutseda siis, kui põletust vältida ei õnnestunud, räägib BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.

Päikesekaitse on hädavajalik

Päikesepõletusele on kõige avatumad piirkonnad tavaliselt nägu, kael, peanahk, kõrvad, õlad, rinnaesine, kõht ja selg. Kuivõrd suvise soojaga loobutakse kõrge kaelusega riietest ning sallidest ja mütsidest, on proviisori sõnul murekohaks just peapiirkond. “Pea ja kael on päikesele alati kõige avatum kehapiirkond. Ka päikesekaitsevahendeid ei pruugita alati korrektselt kasutada, et näo, kaela ja kõrvade piirkonda korralikult kaitsta,” märkis ta.

Et statistika põhjal on nahavähi tekkimise piirkonnad just nina, kõrva ülaosa, kael ja pealagi ehk alad, mis on väga palju päikese käes, siis on päikesekaitse kindlasti hädavajalik. “Mida rohkem on nahapiirkond saanud päikesepõletusi, seda suuremaks muutub tõenäosus, et seal võib midagi halba tekkida. Selleks, et hoida oma riskid võimalikult väikesed, tasub päikese käes viibides kanda mütsi ning alati kasutada päikesekaitsevahendeid,” rõhutas proviisor.

Ka peanahk kipub päikesepõletuse küüsi langema

Sageli juhtub ka, et päikesest saab kõrvetatud hoopis peanahk – see pole proviisori sõnul kindlasti iseloomulik ainult kiilaspäistele või õhukeste juustega inimestele. “Ohustatud on ka paksemate juustega inimesed, kes näiteks sätivad juuksed soengusse või patsi sedasi, et seitel jääb kenasti peanahka paljastama – just see osa saabki sageli põletuse.”

Peanahka saab kaitsta näiteks mütsi abil. “Naistel on hea variant kanda suurema läbimõõduga kübaraid. Mehed kannavad heal juhul nokamütsi, kuid siis tuleb jällegi kreemiga rohkem kaasa aidata (nt kael ja kukal), et ennetada päikesepõletust katmata piirkondadel,” sõnas Valge-Rebane.

Proviisori sõnul on suurem oht saada päikesepõletus ka näiteks olukorras, kui kasutada kaitsekreemi alles siis, kui rannariided on juba seljas. “Sellisel juhul ei kiputa kreemi piisavas koguses nahale kandma ja mõned piirkonnad (näiteks bikiinide õlapaelte juurest) võivad üldse kreemitamata jääda. Tulemuseks on ebaühtlane jume ja päikesepõletusega punetavad laigud.”

Päikesepõletuse vastu leidub erinevaid abivahendeid

Kui päikesepõletus on sellegipoolest tekkinud, on kõige tähtsam keha maha jahutada. “Kohe kindlasti tuleb päikese käest ära minna ning juua piisavalt palju jahedat vett!” rõhutas Valge-Rebane.

Apteegis on saadaval spetsiaalsed geelid, mis aitavad nahka jahutada ning kaitsevad kuumuse edasise kahjustava toime eest. “Nende geelide põhiline eesmärk ongi põlenud nahapiirkonna jahutamine, valu leevendamine ning rahustamine. Tooted on mõeldud kasutamiseks kuni kolmanda astme põletustel ja seda nii päikese- kui olmepõletuste esmaabis.”

Geel tuleb nahale kanda pigem paksema kihina ning kindlasti tuleks vältida selle hõõrumist. “Väga tähtis on teada, et põletustel ei kasutata “vana head” pantenooli ega tavalist hapukoort! Mõlemad tooted võivad esmalt tunduda head ja jahutavad, kuid tegelikult tekitavad nahale kihi, mis ei lase kuumusel välja pääseda. Tekib n-ö tekiefekt, mille tõttu saab kuumus kudesid edasi kahjustada,” selgitas proviisor.

Kergemate päikesepõletuste korral ja ka naha niisutamiseks peale päevitamist sobib aaloegeel. “Aaloe rahustab, pehmendab ja niisutab nahka kiiresti ning sobib nahale korduvalt kanda.” Samuti on apteegis olemas ka hüdrokolloid- või hüdrogeelplaastrid, mis aitavad põletushaavadel kiiremini paraneda.

“Need plaastrid on nagu kaitsekiht või siis teine nahk, millega saab kahjustatud koha katta. Plaastrid imavad haavavedeliku endasse ning moodustavad niiske geelja keskkonna, milles haav saab hästi paraneda,” rääkis ta.

Õhuvann haava ravimiseks ei sobi

Niinimetatud õhuvannid on haavaravis kindlasti iganenud meetod, kuna tänapäeva haavaravis tehakse kõike, et vältida kooriku tekkimist. “Koorik pikendab paranemisprotsessi ja viib suurema tõenäosusega armi kujunemiseni. Kui plaaster haavavedelikuga kokku puutub, siis selle värvus võib muutuda valkjaks või kollakaks. Võib jääda mulje, nagu plaastri all oleks haav halvaks läinud, kuid selline värvimuutus ongi normaalne hüdrokolloidplaastrite korral – seda ei pea kartma,” lisas proviisor.

Alati oleks hea, kui esmaabiks mõeldud vahendid on juba kodus olemas, sest õnnetus, sealhulgas põletus ei hüüa tulles. “Kui spetsiaalseid vahendeid ei ole, siis aitab ka jaheda veega niisutatud rätik või, miks ka mitte, voodilina – selliselt saab naha ära jahutada ja tagada, et kuumus ei jääks nahka edasi kahjustama ja põletust süvendama.”