Eestis tehakse HIV-teste aina vähem, kuid see on hädavajalik leviku tõkestamiseks
Täna, 1. detsembril on ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev. Milline on nakatumise hetkeolukord Eestis ning kuidas milliseid eksiarvamusi HI-viiruse kohta sageli kohtab, räägib TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise keskuse vanemspetsialist Iveta Tomera.
COVID-19 ei langeta teiste viirushaiguste levikut
Tomera sõnul ei tohiks COVID-19 pandeemia ajal ära unustada teisi nakkushaiguseid, mille levikut on vajalik samuti tõkestada. “Et näiteks grippi haigestutakse vähem, arvavad inimesed sageli ekslikult, et haigestumine on vähenenud kõikide nakkushaiguste puhul. Ent inimese loomus pole ajas muutunud – elatakse siiski tavapärast elu ja ollakse muuhulgas seksuaalvahekorras. Seega pole ohutegurid kuhugi kadunud,” selgitas ta.
2020. aastal diagnoositi Eestis 147 uut HIVi juhtu ning ehkki me pole enam nakatumiste arvult Euroopa Liidus esikohal, hoiame siiski kõrget kolmandat kohta. “Meist ettepoole on viimastel aastatel nihkunud Läti ja Malta,” lisas ta.
Samuti ei tohiks endale luua valesid illusioone, kuna aastatega on vähenenud ka testimiste arv. “Kui 2019. aastal tehti Eestis 215 000 HIV-testi, siis 2020. aastal 191 000 ja sel aastal on neid tehtud vaid 144 000. Seega on eelmise aastaga võrreldes vahe juba praegu 50 000 testi,” näitlikustas ta.
HIV ei ole vaid süstivate narkomaanide viirus
Infektsionistide sõnul jõuab aina rohkem vastuvõtule neid inimesi, kellel avastatakse nakkus juba aastaid hiljem. See teeb HIVist väga salakavala viiruse. “Inimene võib selle viirusega elada aastaid täiesti tervena, sealjuures olemata teadlik, et ta on nakkuse kandja ja levitaja,” nentis Tomera.
Kindlasti vajab ühiskonnas endiselt ümberlükkamist eksiarvamus, nagu oleks tegemist vaid ühe ühiskonnakihi probleemiga. “Kui 2000ndate alguses peeti seda 20ndates eluaastates süstivate narkomaanide haiguseks, siis selline suhtumine püsib kahjuks siiamaani. Nakatunute keskmine vanus on aga kerkinud 30+ peale ning ma ei tahaks küll silte külge kleepida, kuid sageli tuleb diagnoos üllatusena monogaamsetele naistele, kelle puhul on viiruse koju toonud suhte teine pool,” kirjeldas ta.
Kuidas end nakatumise eest kaitsta?
Parimad viisid, kuidas end HI-viirusesse nakatumise eest kaitsta, on Tomera sõnul HIV-testimine ning kondoomi kasutamine. “Selleks, et kondoomi kasutamist ühiskonnas normaliseerida ning turvalist seksuaalkäitumist meelde tuletada, on tarvis teha selgitus- ja teavitustööd,” rääkis ta.
Võimalused HIV-testi tegemiseks on Eestis väga head – seda saab teha nii HIV nõustamis- ja testimiskabinetis, noorte nõustamiskeskustes kui ka pere-, naiste- või meestearsti vastuvõtul. HIV nõustamis- ja testimiskabinetis on testimine anonüümne ja tasuta.
“Kui vanasti räägiti 6-kuulisest peiteperioodist, siis tänapäeval on kasutusel testid, mis näitavad võimalikku nakatumist juba pärast 3–4 nädalat. Samuti kasutatakse palju ka kiirteste,” tõi Tomera välja.
HIV ei ole surmatõbi, vaid krooniline haigus
Ehkki HIVi on võimalik ravimitega hästi kontrolli all hoida, arvatakse tihti ekslikult, et tegemist on surmatõvega. Tegelikult see tõele ei vasta, hoopis vastupidi: hästitoimiv ravi on saanud osaks ennetustööst, kuna ravimid hoiavad ära järeltulijate ja kaaslaste nakatumise.
“Kui varasemalt hinnati inimese üldist tervislikku seisundit ning selle halvenedes määrati ravi, siis nüüd võtavad ravimeid kõik HIV-positiivsed. Tänu sellele on nakatunul võimalik elada tervet ja täisväärtusliku elu, sealjuures nii oma partnerit kui lapsi nakatamata,” rääkis Tomera.
Nii on HIV saanud tavapäraseks krooniliseks haiguseks, millega on võimalik tavalist elu jätkata. “Peamine on enda tervist jälgida ning seetõttu ongi testimine kõige olulisem, kuna see aitab saada õigel ajal viirusele jaole, võimaldamaks elada pikka ja täisväärtuslikku elu,” ütles ta.
