Hammaste pesemisest üksi ei piisa: millele pöörata suuhoolduse puhul tähelepanu?
Hammaste pesemine hommikul ja õhtul peaks kuuluma iga inimese igapäeva juurde. Sellegipoolest ei pruugi pesemisest üksi piisata – kuigi esimese hooga võib tunduda, et hambahari tegi hambad tõeliselt puhtaks, siis sageli jäävad paljudel tähelepanuta hambavahed. Nende eest hoolitsemata jätmine võib omakorda viia suuremate terviseprobleemideni. Kuidas hambaid korrektselt hooldada, räägib BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.
Hambavahedesse koguneb toidujäätmeid
Ehkki hambahari täidab oma ülesannet pealtnäha suurepäraselt, ei pruugi sellest piisata hambavahede korralikuks puhastamiseks. “Hambad asetsevad tihedalt üksteise kõrval ning teinekord on ka igemed hammaste veidi kõrgemad – see omakorda ei lase harjal piisavalt puhastustööd teha,” selgitas proviisor.
Just hambavahed on hea koht, kuhu toidujäätmed, hambakatt ja -kivi koguneda saavad ning kust neid pelgalt hambaharjaga enam kätte ei saa. “Suur osa hamba pinnast asetseb teise hambaga külg-külje kõrval. Kui see ala jääb pikemal perioodil hooldamata, siis tekib sobiv koht erinevateks probleemideks: selleks võivad olla nii hambaaugud, hambakivist tingitud põletik, hammaste nõrgenemine või lausa väljakukkumine,” näitlikustas ta.
Kui hambakatt jääb õigel hetkel puhastamata, võib see aja möödudes mineraliseeruda ning selle tulemusel tekib hammastele kollakas või pruunikas hambakivi. “Kui olukord on juba nii kaugele läinud, siis tuleb abi paluda suuhügienistilt või hambaarstilt, sest hambakivi ise eemaldada ei saa. Kui aga hambakivi jääb eemaldamata, jääb see hamba ja igeme piirile põletikku tekitama – selle tulemusel võib igemepiir hakata taganema, paljastades tundliku piirkonna. See põhjustab näiteks hammaste kuuma- ja külmatundlikkust,” selgitas proviisor.
Igemepõletikust annab tavaliselt märku hammaste pesemisega kaasnev veritsus. Et igemepõletik on koormaks tervele organismile ning seoseid on leitud erinevate haigustega nagu südame-veresoonkonna haigused ja diabeet, on väga oluline, et suuhügieen oleks korrektne ja hoolsalt läbiviidud.
“Samas võib veritsus viidata ka liigsele survele hammaste pesemisel. Võimaliku põletiku korral tasub taas abi otsida hambaarstilt, kes aitab hambakivi ehk siis põletiku tekitaja eemaldada ja vajadusel määrab vajamineva ravi,” rääkis ta.
Puhastamiseks sobib nii hambavahehari kui ka -niit
Selleks, et raskesti ligipääsetavat ala korralikult puhastada, on vaja lisaks tavapärasele hambaharjale kasutada regulaarselt ka hambaniiti ja/või -vaheharju. Kuna hambad on inimestel erinevad, siis sobivaima toote osas oskab nõustada apteeker, samuti võiks nõu pidada oma hambaarstiga.
“Hambaniite on pakkuda nii tavalisi kui ka näiteks mõne maitsega, et puhastamine oleks meeldivam. Samuti on valikus ka selliseid, mis süljega kokkupuutumisel paisuvad ja aitavad ka veidi suuremaid hambavahesid paremini puhastada,” rääkis Valge-Rebane. Vahatatud hambaniit sobib jällegi paremini just väga tihedalt üksteise kõrval asetsevate hammaste puhul, kuna see libiseb kitsastes oludes kergemini.
“Suuremate hambavahede hooldamiseks on kõige mugavam kasutada hambavaheharju – need pisikesed harjakesed meenutavad ehk kõige enam just klassikalist pudeliharja, seda siis ainult oluliselt väiksemate mõõtmete juures,” märkis proviisor.
Ole hoolikas, kuid ettevaatlik
Õige suurusega hambavahehari liigub ilma suurema surveta hammaste vahel edasi ja tagasi. “Sedasi on väga mugav eemaldada sinna kogunenud toidujäätmed ja katt. Oluline on, et valitud hambavahehari ei oleks liiga suur, sest see võib igemeid kahjustada. Samas ei tohi hambavaheharja kasutamisel liigselt survet avaldada, sest ka nii võib igemeid vigastada,” juhendas ta. Vigastatud igemed loovad omakorda soodsa pinnase põletiku tekkeks.
“Elastsete harjastega hambatikke kasutatakse analoogselt hambavaheharjadega, et puhastada veidi suuremaid vahesid või eemaldada hammaste vahele kinni jäänud toidutükid,” selgitas Valge-Rebane. Hambavaheharjade kasutamisel võib harjasele lisada ka veidi hambapastat, et efekti suurendada. “Teinekord on aga vaja veidi suuremat ja tugevamat hammaste puhastamist – siin tuleb appi suuhügienist või hambaarst.”
Kui hambaid soovitatakse pesta kaks korda päevas, siis eraldi tähelepanu hambavahedele tuleks pöörata vähemalt kord päevas ja seda ka igapäevaselt. “Hea oleks tekitada endale harjumus kas siis hommikuti või õhtuti lisaks hammaste tavapärasele harjamisele kasutada kas siis hambaniiti ja/või -vaheharju, et puhastada hambavahed sinna jäänud toidujääkidest ja hambakatust,” sõnas Kerli Valge-Rebane.
