Huvitav küsimus: kas aspiriin aitab südamehaiguseid ennetada?
Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis endiselt peamine surmapõhjus. Sellest tulenevalt soovitatakse südamega seotud tervisemurede vältimiseks tarvitada aspiriini. Kuidas aspiriin toimib ning kellel tasuks seda tarvitada, räägib BENU apteegi proviisor Astrid Oolberg.
Aspiriinil on ka kõrvaltoimeid
Oolbergi sõnul on südameaspiriin ravim, mis sisaldab vastavalt annusele kas 75 mg, 100 mg või 150 mg atsetüülsalitsüülhapet. “Milline annus millisele patsiendile määratakse, sõltub mitmetest asjaoludest, kuid enim vaadeldakse kehakaalu, vanust ja kaasuvaid seisundeid. Seega soovitatakse üldjuhul alla 70 kg kaaluvale inimesele 75 mg annust, üle 70 kg kaaluvatele inimestele 150 mg annust,” selgitas ta.
Siiski tehakse tema sõnul selles valdkonnas pidevalt lisauuringuid, et selgitada välja, milline atsetüülsalitsüülhappe annus on kõige sobilikum ehk võimalikult väheste kõrvaltoimetega, kuid siiski efektiivne.
Väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet kasutataksegi meditsiinis peamiselt trombide tekke pidurdamiseks. “Apteegis näeme, et perearst või kardioloog annab patsiendile suunise igapäevaselt südameaspiriini tarvitada kas siis isheemiatõve, südameinfarkti või ajuinfarkti korral, vahel ka pärast südame pärgarterite operatsioone. Põhiliselt on tegemist patsientidega, kellel on mõni südame-veresoonkonna haigus või kõrge risk nendesse haigestuda,” kirjeldas ta.
Kuidas südame tervist toetada?
Ent kas aspiriini tarvitamine võiks aidata südame-veresoonkonna haiguseid ennetada ka nendel, kellel hetkel ühtegi kaebust ei ole? Oolbergi hinnangul ei tohiks siiski lihtsalt “igaks juhuks” südameaspiriini võtta, seda eeskätt põhjusel, et ravimil on ka kõrvaltoimed.
“Enamlevinud kõrvaltoimed on seedetrakti limaskesta poolsed (kõrvetus, iiveldus, seedetrakti haavandid, harva ka verejooks), aga võib esineda verejookse ka ninast,” loetles ta.
Südame tervist võiks aga sellegipoolest toetada, seda enam, et tegemist on organiga, mis töötab ööpäevaringselt ehk puhkepausideta. “Ülioluline on tagada südamele hea keskkond. Näiteks võiks igapäevaselt mõõdukalt liikuda või treenida, kuna nii treenime ja toetame ka oma südamelihast tema põhitöö juures, milleks on vere pumpamine vereringesse,” selgitas Oolberg.
Igasugune liikumine, sealhulgas värskes õhus jalutamine tuleb kasuks nii tervetele, südamehaigetele kui ka ülekaalulistele inimestele. “Südamele sobib ennekõike tervislik toitumine ja kehakaalu normipiires hoidmine,” rõhutas ta.
Samuti tuleks südame töö parandamiseks vähendada stressi ning magada piisavalt. “Kui me muretseme liigselt ja oleme suures pinges või pikaajalises stressis, siis see ei koorma mitte ainult südant, vaid häirib ka meie ööund. Kui aga öösel kenasti välja puhata ei saa, siis organism ei taastu ning järgmine päev võib keha üleliigselt koormata,” sõnas ta.
Seega peitub südame tervise saladus eelkõige tervislikes eluviisides ning südameaspiriini tuleks tarvitada vaid arsti soovitusel.
