Südametervis algab teadlikest valikutest

Süda on kompleksne organ, mis pumbana kannab kehas elutähtsat rolli. Üldiselt me südamelööke ei teadvusta, kuid näiteks ärevuse, hirmu või elevusega võib kaasneda südame puperdamist, mis on normaalne. Kui aga süda lööb puhkeolekus ebaühtlaselt ning kui inimene seda ka tunneb ja teadvustab, on vaja sellisesse olukorda suhtuda tõsisemalt.    

Südame-veresoonkonnaga seotud mured algavad üldjoontes just elustiilivalikutest. Oma südametervise toetamine eeldab lihtsate baastõdede järgimist: tervislik toitumine, aktiivne eluviis ja korralik uni.

Tänapäeval kiputakse une olulisusest aga mööda vaatama. „Uni on südamele äärmiselt oluline, sest reeglina öösel löögisagedus ja vererõhk langevad. See tähendab, et süda saab stressist ja rutiinist puhata,“ sõnab Saku Tervisekeskuse Benu apteegi farmatseut Anton Ojamaa. „Samuti tasakaalustub hormonaalne ainevahetus,“ lisab ta.

Südametervise eest hoolitsemise alla kuulub ka alkoholi, nikotiini ning liigse kofeiini vältimine. „Erinevad uuringud on näidanud, et kuni kaks tassi kohvi enne kella kolme päeval võib inimesele isegi kasulik olla, toetades inimese ajutööd ja tuju,“ märgib Ojamaa. Samas nendib farmatseut, et kofeiin ergutab närvisüsteemi ja südame löögisagedust, mis tähendab, et seda tuleks ärevuse, unetuse ja kõrge vererõhu puhul vältida või vähemalt kogustvähendada.

Kuidas saab apteeker arütmia või kõrge pulsi korral aidata?

Selleks, et potentsiaalseid terviseriske ennetada, on oluline käia regulaarses tervisekontrollis. Kui arst peaks tuvastama probleeme inimese südamega, kirjutatakse tõsisemate murede korral välja retseptiravimid. Kergemate vaevustega saab abi apteegist. „Kui inimesel kaasuvaid haigusi ei ole, siis puperdamise puhul on esimene asi, mida võtta, magneesium ja kaaliumi mineraalide lisand,“ räägib Ojamaa. Need aitavad südame elektrisüsteemil korrapäraselt töötada.

Kui süda lööb pigem kiiresti või ebakorrapäraselt, aga mitte aeglaselt, siis tasub proovida rahustava toimega ravimtaimede teed, tablette ja tinktuure, mis võiksid sisaldada palderjani, veiste-südamerohtu, viirpuud, kummelit või piparmünti. Südame-veresoonkonna haiguste riski vähendavad oomega-3 rasvhapped, mida on võimalik ammutada näiteks kala-, lina- või oliiviõlist.

Südame-veresoonkonna terviseriskid on salakavalad. „Kõrge kolesterool ning kõrge vererõhk võivad kulgeda sümptomiteta. Need haigused on aga väga tõsised ning võivad olla korvamatute tagajärgedega,“ hoiatab farmatseut.

Enda tervise eest tuleb hoolt kanda. Selleks on kõige parem võimalikult varakult terviseprobleeme ennetada ja käia regulaarsel ülevaatusel perearsti juures või külastada apteeki, kus saab teha erinevaid terviseteste.

Valitud Benu apteekides on võimalik enda keha südame-veresoonkonna terviseriski hinnata. Kus ühes mõõtmise käigus tehakse vereanalüüs, mis annab korraga kuus olulist näitajat: üldkolesterool, LDL- ja HDL-kolesterool, nende suhtarvud ning triglütseriidid.

Tulemuste põhjal hinnatakse südame-veresoonkonna riski ja tervislikku seisundit. Tervisekonsultant selgitab tulemusi ning annab soovitused, vajadusel suunatakse edasi perearsti juurde.