Huvitav teada: kas kõik rasvad on ilmtingimata halvad?

Ehkki rasvu sisaldavad toidud on paljude inimeste jaoks tabu, ei tohiks neid siiski peljata. Milliseid rasvu tarbida ning miks need kasulikud on, räägib BENU apteegi proviisor Astrid Oolberg.

Tuleks tarbida iga päev väikeses koguses

Inimese organism vajab rasvhappeid näiteks hormoonide talitluse toetamiseks, mälu tegevuse parandamiseks ja toitainete omastamiseks. Oolbergi sõnul jagatakse rasvad küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks ning neist kõige tervislikumad on mono- ja polüküllastumata rasvad, mille hulka kuuluvad ka oomega-3 ja oomega-6-rasvhapped.

Oomega-3-rasvhapped on väga olulised südamehaiguste ennetamisel, samuti võivad need aidata säilitada normaalset vererõhku, aeglustada naastude teket arterites ja vähendada südamerütmihäirete, müokardiinfarkti või insuldi tõenäosust.

“Oomega-3-rasvhappeid peaksime iga päev väikeses koguses tarbima. See on organismi tervikliku tasakaalu hoidmise jaoks vajalik, kuna iga meie keha rakk on ümbritsetud kahekordse lipiidmembraaniga,” selgitas Oolberg.

Kasulikke toiduaineid on palju

Inimese keha saab oomega-3-rasvhappeid peamiselt toidust. Oomega-3-rasvhapete heaks allikaks on just kalaõli, mis sisaldab nii dokosaheksaeenhapet (DHA) ja eikosapentaeenhapet (EPA). Kasulikku alfa-linoleenhapet (ALA) leidub peamiselt aga just taimsetes õlides.

“DHA on oluline silmade, naha ja aju ülesehituses, EPA omakorda vedeldab verd ja alandab põletikulisi protsesse organismis,” selgitas Oolberg. “ALA on organismi seisukohalt asendamatu ja temast on organism võimeline sünteesima teisi organismile vajaminevaid rasvhappeid, samuti aitab see vähendada insuldiriski.”

Milliseid toitusid tasuks siis kasulikke rasvade tarbimiseks süüa? Kasulikke rasvasid sisaldavad näiteks avokaado, lõhe, tuunikala, sardiinid, heeringas, makrell, tume šokolaad, muna, linaseemned, pähklid, oliivid, tofu ja seemned. 

Kogus peab olema sobiv

Kui soov on tarvitada oomega-3 toidulisandeid, tuleb vaadata, kui palju seda soovitatakse võtta. Suurtes kogustes kalaõlil võib nimelt esineda kõrvaltoimed: näiteks tekib maoärritus, kõhulahtisus, iiveldus või ebameeldiv maitse suus.

Samuti võib liiga suur kogus kalaõli suurendada veritsuse ohtu. Kui tahetakse võtta suuremaid annuseid kalaõli, siis tasub selleks konsulteerida arstiga.

“Apteegis anname soovitusi oomega-3-rasvhapete tarvitamiseks erinevates olukordades, näiteks immuunsüsteemi tugevdamiseks, liigeste jäikuse leevendamiseks, kuiva naha ja juuste probleemide korral või ka siis, kui silmad on kuivad või kalatoite ei tarvitata piisavalt,” loetles Oolberg erinevaid põhjuseid.

Ka lastele soovitavad ka perearstid sageli oomega-3-rasvhappeid, seda eeskätt immuunsuse tugevdamiseks, ent ka ajutegevuse ja mälu parandamiseks. Siiski soovitab Oolberg eeskätt süüa kala ja muid kasulikke toiduaineid, kuna just nendest saab vajalikud ained kätte. “Kalatoite soovitatakse süüa 3–4 korda nädalas,” ütles proviisor.