Kannatad rauapuuduse käes? Apteeker annab nõu, mida selle vastu ette võtta
Madal hemoglobiini tase puudutab paljusid eestlasi ning sellel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Mida rauavaeguse korral ette võtta ning millised sümptomid sellele viitavad, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.
Rauapuudusele viitavad konkreetsed sümptomid
Hemoglobiin (Hgb) on punaste vereliblede valk, mis transpordib hapnikku kopsudest kehasse ja süsinikdioksiidi kehast välja. Aneemia ehk kehvveresus on niisiis punaste vereliblede ehk erütrotsüütide vähesus või neis esinev normaalsest madalam hemoglobiini tase.
“Hemoglobiini oluliseks osaks on raud ja kui seda pole piisavalt, siis häirub selle süntees,” selgitas apteeker. Kuivõrd raud on mineraal, mida inimese organism ise ei sünteesi ning saab seda peaasjalikult toidust, ongi tihti tarvis pöörduda apteeki ning vaadata üle oma igapäevane toidulaud.
Võimalikud rauapuuduse sümptomid on järgmised:
- väsimus ja nõrkus
- õhupuudus
- kahvatu või kollakas nahk
- pearinglus või minestamise tunne
- valu rinnus, kiired südamelöögid
- külmad käed ja jalad
- haprad küüned, juuksed
- lõhed suunurkades või valulik keel
- isutus või tung süüa kriiti, jääd
- ärrituvus, keskendumisraskused ja unehäired
“Sümptomite korral on vajalik pöörduda arsti juurde, et välja selgitada, kas tegu on madala hemoglobiini tasemega, mõne muu aine puudusega või teise haiguse sümptomitega,” rõhutas Raukas.
Liiga madal hemoglobiin võib olla eluohtlik
Hemoglobiini saab kontrollida vereanalüüsiga – selle normväärtus on 120–150 g/l. “Meestel on lubatud ka kõrgem näit kuni 170 g/l, kuid optimaalne on 130–140 g/l. Analüüsida tasub eespool mainitud sümptomite korral ja eriti rauavaese dieedi korral, aga ka näiteks sportlastel,” ütles ta.
Naistel on ohuallikaks pikalt kestev, vererohke menstruatsioon ning raseduse teine pool. “Mõnikord võib märkamatuks jääda kergem seedetrakti verejooks, millele viitab tume või must väljaheide ehk veriroe, mida põhjustavad mitmed ravimid kõrval- või koostoimena, nt ibuprofeeni liigtarvitamisel või selle koostoime antidepressantide või mõningate verevedeldajatega. Siinjuures tasub ettevaatlik olla haigustega, kellel on esinenud haavandtõbe, hemorroide ja muid pärilikke ning pahaloomulisi haiguseid,” toonitas ta.
Väga madal hemoglobiini tase (alla 65 g/l) võib apteekri sõnul põhjustada südamepuudulikkust ja olla eluohtlik. Aneemia tagajärjel võivad aga organismis toimuda tõsisemad muutused: süvenevad kroonilised haigused nagu diabeet, neeruhaigused, südame-veresoonkonna haigused, nõrgeneb immuunsüsteem. “Lastel esineb kasvuraskusi ning keskendumis- ja käitumishäireid,” lisas ta.
Kuna vastsündinute organismis leidub rauavarusid enamasti 6 esimese elukuu jagu, tuleks sealt edasi ehk 6–12 kuu vanustele anda rauarikast lisatoitu. “Riskigruppi kuuluvad veel teismelised ja 65+ vanuses inimesed.”
“Igaks juhuks” rauapreparaate tarvitada ei tohi
Kui inimesel on kahtlus rauavaeguse osas, tuleks enne preparaatide soetamist teha vastavad analüüsid – seega “igaks juhuks” rauapreparaatide tarvitamine pole kindlasti soovituslik. “Rauda tuleks tarvitada vajadusel ehk siis, kui arst on seda soovitanud, kuna liigse raua korral tekivad maksa, põrna, liigeste jm probleemid. Lastele on üleliigne raud toksiline, seega tuleks preparaate hoida ohutus kohas,” toonitas Raukas.
Kui aga veres pole piisavalt rauda hemoglobiini tootmiseks, võib see omakorda viia rauavaegusaneemiani, mida korrigeeritakse vastavalt olukorra tõsidusele – toitumisnõustamisest vereülekanneteni.
Preparaate on erinevaid
Kõige levinum viis rauapuuduse ravimisel on suukaudsed preparaadid nagu tabletid, siirupid, tilgad ja spreid, mille puhul paraneb hemoglobiini näit tavaliselt järgmise 6–8 nädala jooksul. Apteegi riiulilt leiab proviisori sõnul erinevaid rauaühendeid, mille valikul tasub nõu pidada apteekriga.
“Taimne raud ehk mitteheemne raud imendub halvasti, aga C-vitamiini lisamisel võib see paraneda. Apeegis on saadaval preparaate, mis sobivad ka taimetoitlastele.” Rauarikkamad taimsed toiduained on oad jm kaunviljad, kõrvitsaseemned, spinat, lehtsalat ja nõges.
Raudsulfaat ja raudfumaraat on anorgaanilised rauaühendid, mis imenduvad 30% oma sisaldusest ning omavad rohkem seedetrakti kõrvaltoimeid nagu iiveldus, kõhukinnisus-või lahtisus.
Orgaanilised rauaühendid nagu raudglükonaat ja raudbisglütsinaat on võrreldes anorgaaniliste rauaühenditega efektiivsemad. “Vedelal kujul esinevad rauapreparaadid võivad muuta hambaemaili tumedamaks, selle vältimiseks võiks neid tarvitada joogikõrre abil,” täheldas Raukas.
Samas on apteekidesse jõudnud ka uuema põlvkonna rauaühendid, mis on organismile paremini talutavad ja imendumise poolest efektiivsemad. “Mõnda heemse raua preparaati saab võtta söögi ajal ning toidulisandite imendumine toimub peensoolest – seega puudub neil magu ärritav toime.”
Ka viimase aja uue tehnoloogia najal toodetud liposoomsed rauaühendid omavad pikaajalist toimet, ei tekita maoärritust ning puudub ka ebameeldiv rauamaitse. “Lastele on mõeldud meeldiva maitsega siirupid ning suhu pihustatavad spreid,” lisas Raukas.
Kuidas rauapreparaate tarvitada?
Marget Raukase sõnul on päevane ohutu rauakogus täiskasvanud inimesele 25 mg, soovituslik on 10–15 mg puhast rauda. “Enamik suukaudseid rauapreparaate võetakse tühja kõhuga, 2 tundi enne või pärast söömist, sest toidus sisalduvad teised ühendid (kaltsium, fosfaadid, parkained) takistavad raua imendumist – eriti näiteks piimatooted, muna, kohv ja tee.”
Samas tuleb raua tarvitamisel arvestada ka teiste preparaatidega – antatsiididega (kõrvetise puhul kasutatavad ravimid) on soovitav hoida 4-tunnist vahet. “Raua imendumist toetavad erinevad mikroelemendid (vask), vitamiinid (C-vitamiin, B12-vitamiin, foolhape ehk B9-vitamiin), seega on apteegis saadaval mitmekesise koostisega rauapreparaate.”
Kuna organism omastab rauda väikestes kogustes, võiks igapäevaselt süüa rauarikkaid toite nagu punane liha, mereannid, metsmaasikad, aprikoosid, datlid. Just õigete toitumisharjumuste juurutamine aitab rauapuudust ennetada ja ära hoida.
