Terviseteenused BENU apteegis

Inimeste teadlikkus oma tervisest ja selle hea käekäigu tagamine on tänu info kättesaadavusele ajaga oluliselt paranenud. Küll aga on hea tervise garanteerimiseks oluline selle regulaarne kontroll ja immuniseerimine. Üldjuhul saab neid teostada perearsti või -õe  juures vastuvõtul, kuid lisaks esmatasandi meditsiinile on loodud võimalus vaktsineerimisi ja tervisenäitajate mõõtmisi koos tervishoiutöötaja poolse nõustamisega lasta teha ka apteegis. Allpool on toodud mõned näited BENU terviseteenustest, mida saab apteegiteenusena valida.

Veresuhkru mõõtmine

Veresuhkur on inimese veres sisalduv glükoos, mis on ühtlasi organismi peamiseks energiaallikaks. Selle taset mõjutavad mitmesugused tegurid, näiteks füüsiline aktiivsus, toit, insuliini tootmise aktiivsus, mistõttu ööpäeva jooksul võib veresuhkru tase mõningal määral üles ja alla kõikuda. Kui glükoosi tase veres on liiga kõrge või madal, võib see viidata võimalikule terviseprobleemile. Veresuhkru taseme määramine toimub kiiresti ja seda võiksid ka terved inimesed teatud aja tagant teha.

Südame-veresoonkonna terviseriski hindamine

Kolesterool on lipiid, millel on organismis palju ülesandeid, näiteks osaleb see sapphapete ja steroidhoroonide sünteesis ning on oluline rakumembraanide koostisosa. Üldkolesterool jaguneb halvaks ehk LDL-kolesterooliks ja heaks ehk HDL-kolesterooliks. Terviseriskide hindamiseks on oluline teada neid kõiki kolme.

Varem määrati vaid üldkolesterooli, kuid nüüd on leitud, et selle teadmine üksi ei anna piisavat infot, sest üldkolesterool võib olla küll normivahemikus, kuid kui halva ja hea kolesterooli suhe on väga suur, on see kahjuks kriitiline tegur.

Ideaalseks peetakse suhtarvu, mis jääb vahemikku alla 3,5-4,0 (üldkolesterooli näit jagatuna HDL-kolesterooli näiduga). Kui halba kolesterooli esineb liiga palju, hakkab see ladestuma veresoonte seintele, muutes veresooned kitsaks ja vähem elastsemaks ning on ühtlasi südame-veresoonkonna haiguste põhiline riskifaktor.

Peamised haigused, mis kujunevad välja ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel, on isheemiatõbi ehk südame hapnikunälg ning infarkt ja insult. Analüüs võimaldab aga hinnata, kas kolesteroolitase organismis on optimaalne või esineb kõrgenenud risk südame-veresoonkonna haiguste välja kujunemiseks.

Hemoglobiini määramine

Hemoglobiin on rauda sisaldav valk, mis annab verele punase värvuse ja mille ülesandeks on tagada kogu organismi hapniku varustatus. Kudede ja organite töö toimimise seisukohalt on oluline, et hemoglobiini tase püsiks referentsvahemikus, mis füsioloogiliselt naistel ja meestel erineb (naistel umbes 12-15 g/dl, meestel 14-17 g/dl).

Kui hemoglobiini tase langeb alla normaalse väärtuse, kujuneb välja aneemia, mille tüüpilisemateks sümptomiteks on väsimus, nõrkus, hingeldus, kahvatus, külmad käed ja jalad, südamekloppimine, pearinglus ning minestamine. Kui hemoglobiini tase on liiga kõrge, läheb “veri paksuks”, mis omakorda suurendab verehüüvete ja tursete riski ning koormab südant. Hemoglobiini taseme määramine on väga kiire meetod, mida kõik inimesed võiksid teatud aja tagant kontrollida lasta.

Puukborrelioosi testimine

Puukborrelioos ehk Lyme'i tõbi on üks kahest tõsisest haigusest, mida puugid levitavad. Tegemist on bakteriaalse nakkushaigusega, mis kahjustab nahka, liigeseid, närvisüsteemi ja südant. Haigustekitaja jõuab organismi pärast puugihammustust kõige varem 24 tunni möödudes ja esmaste sümptomite tekkeks võib kuluda kuni kolm kuud, sest haigustekitaja paljunemine ja organismis levimine võtab aega. Puukborrelioosi saab ravida antibiootikumidega ja mida varem raviga alustada, seda väiksem on tõenäosus tõsiste tüsistuste, nagu kroonilise liigesepõletiku, tekkeks. Kui puugihammustus on toimunud, siis tasuks ennetavalt nakkus testi abil kindlaks teha, et alustada raviga võimalikult kiiresti.

D-vitamiini määramine

D-vitamiin ehk kaltsiferool on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb organismis hormoonina ja osaleb paljudes ülesannetes, tagades näiteks immuunsüsteemi, lihaste ja südame normaalse toimimise. Kaltsiferooli toodetakse päikesekiirte toimel nahas, vähesel määral saab seda ka teatavatest toiduainetest nagu tursamaks, kuumutamata kalatooted, munakollane ning osad D-vitamiiniga rikastatud toiduained. Kuna D-vitamiini süntees toimub Eestis elavatel inimestel vaid 3-4 kuul aastas, on valdav osa ajast geograafilise asukoha tõttu liiga madala päikesekiirguse intensiivsusega, mistõttu võiks enamik eestlasi talve- ja kevadkuudel D-vitamiini toidulisandina juurde võtta. Eriti suur risk D-vitamiini kõrge puuduse tekkeks on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel viibivad suvekuudel õues vähe.

Selleks et leida sobiva D-vitamiini annusega preparaat, võiks eelnevalt kindlaks teha D-vitamiini taseme veres. Kui D-vitamiini taset veres eelnevalt ei määrata, võib juhtuda, et valitud preparaat on nõrgema annusega, vitamiini tase veres ei tõuse ja tekivad või säilivad vitamiini puudusele viitavad sümptomid.

Olukord võib olla ka vastupidine, et valitakse liiga kõrge D-vitamiini annusega preparaat, kuid vitamiini tase veres oli eelnevalt normaalses vahemikus või kõrgemapoolne, kuid toidulisandi võtmisega tõuseb see veelgi, tekitades seeläbi kõrvaltoimeid ehk hüpervitaminoosi. Üldjuhul meie kliimas juhtub seda pigem harva, kuid ohtudest tasuks siiski teada ning D-vitamiini taseme eelnev määramine tuleks preparaadi valikul kasuks.

Kõikide teenustega saad tutvuda SIIN.