Vaktsineerimise võimalused BENU apteegis

Iga inimene puutub päeva jooksul kokku tuhandete haigustekitajatega, millega meie immuunsüsteem pidevalt võitleb. Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on üks tõhusamaid viise ennetamaks või kergendamaks haigestumist nakkushaigustesse, sest aitab organismil patogeenid ära tunda ja nende vastu koheselt võitlema asuda. Eriti oluline on selline kaitse lastel, kellel immuunsus on alles välja kujunemas, ning nõrgenenud immuunsusega inimeste puhul. Ent vaktsineerida võiksid siiski kõik sihtrühma kuuluvad inimesed, et haigustekitajatel oleks vähem kandepinda ja seega ennetada selle massilist levikut.

BENU apteekides saab vaktsineerida nii HPV, COVID-19, gripi, puukentsefaliidi kui ka difteeria ja teetanuse vastu.

HPV vaktsiin

HPV ehk inimese papilloomviirus on väga levinud viirushaigus, millesse nakatub elu jooksul üle 80% inimestest. Enamasti saab immuunsüsteem viirusega ise hakkama ja haigestumist see kaasa ei too. Kahjuks iga kord see nii pole ning HPV võib tekitada tüükalisi muutusi limaskestadel. Olulisi vaevusi see inimesele sageli ei põhjusta, mistõttu ei teatagi, et ollakse nakatunud.

Peamiselt levib viirus sugulisel teel ja vaktsineerimise ajendiks on just kõrge riskiga HPV tüvesse nakatumine, mis on ühtlasi ka kõige levinum emakakaelavähi tekkepõhjus. Varem arvati, et mehed on vaid HPV kandjad ja nakkus haigust ei too, kuid paraku on leitud seoseid peenise-, tupe-, päraku-, suu- ja neeluvähki haigestumise osas, seega mehed ning poisid on samuti ohustatud. HPV-vastane ravi hetkel puudub, kuid ennetada saab vaktsineerides tüdrukuid ja poisse enne suguelu algust. Vaktsiin on väga efektiivne, hoides ära üle 90% nakatumise juhtudest. HPV vaktsiin on lisatud ka riiklikku immuniseerimiskavasse, kuid apteeki on oodatud vaktsineerima täiskasvanud alates 19. eluaastast, kes pole vaktsineeritud. Juhul, kui suguelu on alustatud ja HPV nakkus on testi abil kindlaks tehtud, siis vaktsiin juba nakatunud HPV tüve vastu kaitset ei anna, küll aga ülejäänud vaktsiinis sisalduvate viirustüvede vastu. Seetõttu võiks HPV nakkuse enne vaktsineerima tulemist testimise teel välistada. Kuid vaktsineerimine ei asenda Pap-testil põhinevat emakakaela sõeluuringut, ka peale vaktsineerimist tuleb käia regulaarselt naistearsti vastuvõtul.

COVID-19 vaktsiin

Mõned aastad tagasi vapustas tervet maailma COVID-19 pandeemia. COVID-19 puhul on tegemist koroonaviiruse (SARS-CoV-2) põhjustatud ägeda hingamisteede nakkushaigusega, mis levib piisknakkusena või saastunud pindade katsumisel, näiteks kätepesu pole korralikult või üldse tehtud ja mustade kätega puudutatakse silmi, nina ning suud. Paljudel juhtudel kulgeb haigus kergete külmetusele iseloomulike sümptomitega, kuid teatud juhtudel võib haigus lõppeda hospitaliseerimisega hingamisraskuste ja kopsupõletiku tõttu. Peamised sümptomid on palavik, kurguvalu, köha, väsimus, nõrkustunne, haistmis- ja maitsemeelte kadu, pea- ning lihasvalu. Nagu eelnevalt mainitud, on ennetuseks oluline korralik kätepesu ning haigustunnustega inimestest hoidumine. Terviseameti otsusega saavad alates 09.2024 COVID-19 vastast vaktsiini riskigruppi kuuluvad inimesed, kelleks on näiteks kaasuvate krooniliste haigustega eakad.

Gripi vaktsiin

Gripp on ägeda algusega raske hingamisteede viirusnakkus, mida põhjustavad kolm gripiviiruse tüüpi: A, B ja C. Peamised sümptomid on kõrge palavik, pea-, lihas- ja liigesvalu, külmavärinad, kuiv köha, väsimus ning nõrkus. Gripi ennetuseks on samuti oluline korralikult käsi pesta, vältida kontakti haigetega ning lasta ennast vaktsineerida. Haigus levib puhangute, epideemiate või pandeemiatena just sel põhjusel, et viiruse peiteaeg on mitu päeva ning nakatunud inimene eritab viirust juba päev enne sümptomite ilmnemist. Seega kontakti vältimine ennetusena pole alati võimalik.

Kuna grippi haigestumine võib lõppeda raskete tüsistuste, hospitaliseerimisega või isegi surmaga, tuleks vaktsiin ära teha juba oktoobris enne puhangute algust. Gripi vastu saavad end vaktsineerida kõik inimesed alates 6-elukuust, kuid rangelt soovituslik on see riskigruppi kuuluvatele isikutele, kelleks on lapsed (6 kuud kuni 7 aastat), 8-12-aastased, kellel esineb mõni krooniline haigus, 60-aastased ja vanemad inimesed ning rasedad. Viimati loetletutele on gripivaktsiin tasuta.

Puukentsefaliidi vaktsiin

Puugid on Eestis aktiivsed aprillist oktoobrini.

Puukentsefaliit on üks kahest tõsisest haigusest, mida puugid levitavad. Tegemist on viirusliku nakkushaigusega, mille peiteperiood on pikk: enamasti 7-10 päeva, kuid võib ulatuda ka 28 päevani. Haige inimene ei ole nakkusohtlik. Puukentsefaliit kulgeb sageli kahefaasiliselt. Haiguse alguses ilmnevad 1-2 nädala jooksul gripile iseloomulikud sümptomid nagu palavik, pea- ja lihasvalud, mis esinevad nädala jooksul ja seejärel sümptomid kaovad. Teises faasis tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetele ning põhjustab meningiiti või meningoentsefaliiti. Teine faas esineb kolmandikel haigetel ning vajab hospitaliseerimist. Paranemise järgselt esineb enamikel haigetel jääknähtusid nagu peavalu, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, mäluhäireid jne.

Puukentsefaliidi ennetus jaguneb mittespetsiifiliseks ja spetsiifiliseks. Mittespetsiifiline profülaktika keskendub puugi vältimisele või puugihammustuse järgsetele tegevustele. Spetsiifiline profülaktika on vaktsineerimise kuur, mida viiakse läbi nii lastel alates 1. eluaastast kui ka täiskasvanutel. Esimesed 2 doosi tehakse 1-3 kuulise vahega, kolmas mõne kuu kuni aasta pärast (olenevalt vaktsiinist), edasine doos sõltub inimese vanusest. Tavaliselt korratakse igat järgnevat doosi 3-5 aasta järel. Kuna puukentsefaliidile puudub spetsiifiline ravi, tasuks vaktsineerimist igal juhul kaaluda, kuna puugi võib saada ka koduaiast.

Difteeria ja teetanuse vaktsiin

Difteeria on äge bakteriaalne nakkushaigus, mis levib piisknakkusena. Nakatuda võib igas eas, kuid eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine. Haiguse peiteperiood on 2-5 päeva. Põhilisteks sümptomiteks on kurguvalu, suurenenud lümfisõlmed, närvikahjustus, köha, hingamispuudulikkus ja neelamisraskused.

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mille iseloomulikuimaks tunnuseks on lihaskrampide teke. Organismi satub haigustekitaja haavade kaudu mullast, tolmust, aga ka loomahammustustest. Teetanuse peiteperiood ulatub ühest päevast kuni 3 nädalani.

Eestis ja Euroopas on need haigused tänu vaktsineerimisele väga harva esinevad, kuid arengumaades siiski üsna levinud ja lõppevad teatud juhtudel ka surmaga. Vaktsineerimise järgselt püsib immuunsus väga pikalt, tavaliselt kuni kümme aastat.

Difteeria ja teetanuse vaktsiin kuulub Eestis riiklikku immuniseerimiskavasse ja tuleb iga 10 aasta tagant uuendada.