Kuidas ärevus kontrolli alla saada? Apteeker annab nõu

Ärevus on loomulik osa inimese elust ning organismi reaktsioon ohule või pingele. Kui tavaliselt on see ajutine, siis liialt tugev või pikalt kestev ärevus võib hakata häirima meie igapäevaelu. BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane selgitab, kuidas ärevus seljatada ning millal saab sellest probleem, mis vajab sekkumist.

Ärevusel on palju sümptomeid

Ärevuse sümptomid võivad olla inimeseti väga erinevad. Tavaliselt on nendeks südamepekslemine, kiirem pulss, õhupuuduse tunne, värisemine, higistamine, seedehäired nagu iiveldus, kõhuvalu või kõhulahtisus, pearinglus, nõrkus- või minestamistunne, aga ka rahutus või võimetus paigal istuda. Sellele lisanduvad omakorda pidev muretsemine, ärrituvus ja uneprobleemid, mille tõttu on raske uinuda.

“Ärevuse sügavamad põhjused võivad peituda meie lapsepõlvetraumades, aga ka käesoleval hetkel kuhjunud stressi ja ületöötamise kombinatsioonina. Kindlat põhjust võib olla võimatu välja selgitada, kuid inimene ise saab palju enda jaoks ära teha, et ärevust leevendada,” kinnitas ta.

Ärevuse sümptomid on seotud organismi stressireaktsiooniga, mida nimetatakse vahel ka “võitle või põgene” reaktsiooniks. “Ärevusseisundis aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem ja vabanevad stressihormoonid, mis valmistavad keha ette ohuga tegelemiseks. Seetõttu hakkab süda kiiremini lööma ja kiireneb hingamine,” tõi proviisor välja. Mõnikord tekib ka hüperventilatsioon, mis võib tekitada pearingluse või õhupuuduse tunde. 

Kui ärevus hakkab elu segama

Kuigi ärevus iseenesest on normaalne ja loomulik reaktsioon, muutub see vahel liiga tugevaks, ja kestvaks ning hakkab elu segama. “Just siis saab sellest probleem, mis vajab spetsialisti abi. Kui ärevus takistab und, tööd või suhteid, tasub pöörduda perearsti või vaimse tervise spetsialisti poole,” kinnitas ta. Vajalikke nõuandeid ja spetsialiste leiab näiteks Peaasi leheküljelt.

Abi saab vajadusel ka apteegist

Ärevusega seotud uneprobleemide ja meeleolulanguse korral on apteegis saadaval suur valik erinevaid taimseid rahustavaid vahendeid ja toidulisandeid. Proviisori sõnul on valikus nii monopreparaate (üks toimeaine) kui ka kombinatsioone erinevate rahustavate komponentide, vitamiinide, mineraalide ja asendamatute aminohapetega.

Kõige levinumad toimeained on palderjan, meliss, lavendel, humal, magneesium, B-rühma vitamiinid ja melatoniin. “Magneesium aitab närvisüsteemi ja lihaspingete puhul ning võib vähendada ka südamekloppimise tunnet, kui see on seotud stressiga. B-rühma vitamiinid omakorda toetavad närvisüsteemi normaalset toimimist, võivad aidata stressi ja väsimuse korral. Melatoniin ehk unehormoon aitab uneprobleemide puhul,” tõi proviisor välja.

Oluline on taimsetele rahustavatele vahenditele aega anda, et need saaksid toimet avaldada. “Kuna tegemist ei ole ravimitega, siis nende efekt saabub tavaliselt väikese viitega. Seega oleks mõistlik kasutada üht preparaati järjest vähemalt 7 kuni 10 päeva, et selle toimet hinnata,” sõnas ta.

Ärevusest tingitud südame puperdamise korral on hea teha näiteks hingamis- või joogaharjutusi, jalutada, juhtida tähelepanu mujale, aga kindlasti vältida liigse kohvi, alkoholi või energiajookide tarbimist.

“Südamepekslemisele tasub rohkem tähelepanu pöörata siis, kui see tekib ilma mingi ilmselge põhjuseta ning sellega kaasneb valu rinnus, õhupuudus. Kui see muutub väga sagedaseks ja häirivaks, tasuks konsulteerida perearstiga, kas oleks vajalik teha lisauuringud,” lisas Valge-Rebane.

Elustiil mõjutab väga palju

Kuivõrd taimsed preparaadid võivad aidata ärevust leevendada, peaks esimeseks sammuks olema ärevuse tunnistamine. Abi võib saada kõige lihtsamatest asjadest: piisav uni, korralik mitmekülgne toitumine ja piisav füüsiline aktiivsus. Abiks on kohvi joomise vähendamine, alkoholi tarvitamise piiramine ning sotsiaalmeedia ja nutiseadmedete kasutamise vähendamine.

“Endalegi teadmata võime olla pidevalt ärevil, et magame midagi olulist maha ja tahame alati kõigega kursis olla – see omakorda võimendab ärevust. Tasuks üle vaadata oma ekraaniaeg ning seda vajadusel piirata ja erinevad ebavajalikud teavitused vaigistada. Rääkimine lähedaste ja sõpradega või spetsiaalsed tugigrupid. Nagu öeldakse, siis jagatud mure on pool muret. Seetõttu on ülioluline otsida vajadusel ka spetsialisti abi,” kinnitas proviisor.