Külmetus ei hüüa tulles: apteeker annab nõu, kuidas kiiresti paraneda

Kui suvi on igati hea aeg puhkamiseks, organismi turgutamiseks ja vitamiinirohkete toiduainete tarbimiseks, siis sügisel pöördub apteeki esmajoones inimesi, kes pistavad rinda algavale hooajale iseloomulike külmetusnähtudega. BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa annab nõu, millist abi saab apteegist ning kuidas organismi eesootavaks külmaperioodiks ette valmistada.

Soe september soosis ka tervist

Et käesoleva aasta sügis on osutunud soojemaks kui möödunud aastatel, on Antoni sõnul rõõmustav, et inimesed on püsinud kauem terved ning külmetusnähtudega apteeki pöördujaid on tavapärasest vähem. “Kindlasti hakkab see number tasapisi kasvama, sest ennast väga tervena ja tugevana hoida ei ole kerge – selle nimel peab palju vaeva nägema,” sõnas farmatseut.

Igapäevaselt puutub apteeker kõige rohkem kokku ülemiste hingamisteede vaevustega nagu köha ja nohu, lisaks ka kurguvalu. “Nende vaevuste ravimatajätmisel võib tavaline nohu areneda vahel ninakõrvalkoobaste põletikuks. Üsna tavapärased kaebused on peavalu, kerge (subfebriilne) palavik, nõrkus ja lihasvalu,” loetles ta.

Kuid kuidas külmetusnähtude ravile ikkagi läheneda? Farmatseut soovitab eelkõige alustada sümptomite leevendamisest ehk siis kasutada vajaduspõhiselt näiteks paratsetamooli või meresoola baasil ninaspreid nina loputamiseks. Sinusiidi ehk nina kõrvalkoobaste põletiku vältimiseks võiks kasutada apteegis müüdavaid tablette, mis teevad nina hästi lahti ning vähendavad turset ülemistes hingamisteedes. “Omal kohal on kindlasti ka looduslikud ravimid,” märkis Anton.

Kui kõrge palavik vajab palavikualandajat?

Et külmetusega kaasneb sageli ka väike palavik (37–37,5 kraadi), leidub inimesi, kes haaravad kehatemperatuuri tõusu ilmnemisel otsekohe käe palavikualandaja järele. Farmatseudi sõnul ei pea subfebriilset palavikku (alla 38 kraadi) üldjuhul ravima, kuna inimese organism annab sellega märku, et eelkõige oleks tarvis aeglustada elurütmi, võtta rohkem aega puhkamiseks, juua rohkem vedelikku ja ennast turgutada.

“Ka väike palavik põhjustab ebamugavust, nõrkust, loidust ja jõuetust. Seega, kui inimese enesetunne on väga kehv ja lisaks väikesele palavikule esineb ka pea- või lihasvalu, on palavikualandaja või valuvaigisti omal kohal. Kui valu puudub, siis tasuks seda vältida ning lasta organismil taastuda,” juhendas farmatseut.

Kui kõrge palavik kestab üle 7 päeva ning on üle 38,5 kraadi, on palavikualandaja aga igati asjakohane. “Palavik on inimese organismi kaitsereaktsioon, millega organism hävitab baktereid. Palavikualandajaid on soovituslik võtta alates kehatemperatuurist 38,5 ja seda ainult 3 kuni 7 päeva. Kui kõrge palavik kestab üle 7 päeva, siis peab võtma ühendust arstiga,” juhendas ta.

Ennetamine on võti

Antoni sõnul aitab organismi ennekõike tugevdada see, kui teha regulaarselt sporti, tervislikult toituda ja manustada vajadusel toidulisandeid. Sellest aga ei pruugi kõikide haiguste vältimiseks alati piisata. “Paratamatult hakkab (töö)koormus pärast suve suurenema, puhkamiseks jääb vähem aega, stressi on rohkem ning korrapärase tervisliku elustiili järgimine muutub raskemaks. Varem või hiljem tulevad kallale ka pisikud ning inimesed jõuavad apteeki abi otsima, et külmetusest kiiremini lahti saada,” ütles Anton.

Et immuunsüsteemi tugevdada, soovitab Anton tarbida täiskasvanutel päevas umbes 1–2 liitrit vett (umbes 15–30 milliliitrit vett 1 kilogrammi kohta) ning kasutada seespidiselt näiteks punase päevakübara, küüslaugu või greipfruudi seemnete ekstrakti. “Väga vajalikud on samuti D- ja C-vitamiin ning mineraalained nagu tsink (Zn) ja seleen (Se),” lisas ta.

Apteekri sõnul on muidki vahendeid, kuidas tervenemist kiirendada ja enesetunnet parandada. “Apteegis peab alati kõik oma sümptomid ette loetlema, et apteeker saaks leida võimalikult parema lahenduse,” sõnas ta lõpetuseks.