Lahus, emulsioon või suspensioon – kas teed nendel vahet? Apteeker selgitab

Vedelad ravimid on paljudele tuttavad juba lapsepõlvest: siirupid köha vastu, ninatilgad nohu korral, suukaudsed lahused palaviku leevendamiseks. BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa kinnitab, et näeb oma töös iga päev, kui palju mugavust ja täpsust annab just õigesti valitud ravimvorm. Ent millised erinevused on vedelal kujul ravimitel ning kuidas sobiv välja valida?

Vedelad ravimid jagunevad kolmeks

Kui tavainimesel on raske teha vahet näiteks siirupil, emulsioonil ja suspensioonil, siis apteekrite jaoks on erinevad ravimvormid selged nagu seebivesi. Ojamaa sõnul jagunevad erinevad apteegis saadavalolevad vedelikud laias laastus kolmeks:

• suukaudsed: palaviku- ja valuvaigistid, köha- ja nohuravimid, allergiaravimid, magneesiumi- ja rauapreparaadid, antatsiidid (maohappe vastased raviained), antibiootikumid (suspensioonina), vitamiinid, mineraalid;
• paikseks kasutamiseks: silmatilgad, kõrvatilgad, ninatilgad või -pihustid, suuõõne lahused (kurgupihustid), nahale mõeldud losjoonid ja emulsioonid;
• süstitavad lahused (arstide pädevuses).

Nimelt võimaldab vedel ravimvorm ravimi manustamist lihtsustada, eriti näiteks patsientidel, kes tablette või kapsleid neelata ei saa – nende seas on näiteks lapsed, puudega või neelamisraskusega inimesed. Ühtlasi algab vedela ravimvormi puhul ravimi toime kiiremini, kuna lahuses on toimeaine juba lahustunud ja organism ei pea tabletti lagundama.

“Samuti saab vedela ravimvormiga vajaliku annuse täpsemalt mõõta – see on eriti oluline laste puhul. Kui kasutatakse paikse toimega ravimeid, näiteks tilkasid silmade, nina või kõrvade jaoks või kurku pihustamisel, siis need mõjuvad just seal, kus vaja ja vähendavad üldist kõrvaltoimete riski, kuna paikne doos on tavaliselt väiksem kui suukaudne,” selgitas ta.

Siiski esineb vedelatel ravimvormidel ka teatud puuduseid, millega tuleb arvestada. “Tihti ei säili vedelad ravimid kuigi kaua peale esmast pakendi avamist ja ei ole väga stabiilsed: vesi ja soojus soodustavad riknemist, mõned tooted kehtivad pärast avamist või valmistamist vaid 7–14 päeva, mõned kuni aasta aega.”

Samuti lisatakse siirupile sageli suhkrut või magusaineid, et varjata ebameeldivat maitset ning luua sobivat konsistentsi. Samuti ei pruugi säilitusained kõigile sobida. “Suurim probleem on annuse mõõtmine enne ravimi manustamist – see on kõige levinum eksimisallikas, millesse tuleb suhtuda tõsiselt. Silma või tunde järgi ei tohi mitte mingisugust ravimit kasutada!” rõhutas apteeker.

Enimlevinud vedelad ravimvormid

1. Siirup 

Paks, magus vesilahus, kuhu on lisatud toimeaine. Suhkur (või suhkruvaba magusaine) annab maitse ja toimib ka kergelt säilivust parandava ainena.

Eelised

• hea maitse, lihtne anda lastele;
• viskoosne – katab limaskesta ja võib ärritust leevendada (nt kurguärritus).

Puudused ja tähelepanekud

• suhkrusisaldus: diabeedi, ülekaalu või kaariese riski korral eelista suhkruvaba varianti.
• võib olla kleepuv – mõõtetopsid/-süstlad loputa kohe.
• säilivus pärast avamist on tavaliselt 1–6 kuud, kuid kontrolli pakendit.

Kuidas kasutada õigesti?

• mõõda suusüstlaga või mõõtetopsiga; mitte köögilusikaga.
• pärast annust loputa suu, eriti lastel (hammaste kaitseks).

2. Tinktuur

Alkoholi- või piiritusvesi-ekstrakt taimsest toorainest või toimeainest. Doseeritakse tavaliselt tilkadena.

Eelised

• sobib väikeste, täpsete annuste manustamiseks.
• alkohol aitab rasvlahustuvaid aineid lahustada ning kiirendab imendumist suu limaskestalt. Toimib ka antiseptikumina kui kasutatakse kurgupihustites.

Puudused ja tähelepanekud

• Alkoholisisaldus: ei sobi väikelastele, rasedatele, imetavatele, maksahaiguse korral, sõltuvusriski või ravimite koostoimete (rahustid, uinutid, metronidasool jt) tõttu.
• Võib ärritada mao limaskesta ja põhjustada ülihappelisust ja valu.

Kuidas kasutada õigesti?

• Loenda tilgad mõõtpipetiga või tilgutiga; võib segada väikese koguse veega.
• Ära juhi autot, kuna tinktuur võib uimasust tekitada.
• Hoia tihedalt suletuna ja eemal kuumusest, kuna võib olla tuleohtlik.

3. Suspensioon

Peened tahked osakesed, mis on vedelikus jaotatud (nt antibiootikumi pulber vees). Tavaliselt tehakse sellisel meetodil laste antibiootikume: pulbrist valmistatakse apteegis või kodus suukaudne suspensioon, lisades vett pulbrile ja loksutades tekkinud suspensioonlahust.

Eelised

• Võimaldab kasutada halvasti lahustuvaid toimeaineid.
• Lastele sobiv annustamine.

Puudused ja tähelepanekud

• Enne iga annust loksuta tugevalt (10–15 sekundit), muidu saad vale koguse.
• Pärast valmistamist on säilivus lühike (sageli 7–14 päeva); mõni vajab külmkapis hoidmist – seda peab lugema infolehest.
• Ära külmuta; kristallid rikuvad ühtluse.

Kuidas kasutada õigesti?

• Kasuta suusüstalt; pärast annust loputa süstal ja sulge pudel kohe.
• Kui annus jäi vahele, ära kahekordista järgmist. Võta esimesel võimalusel unustatud annus.

4. Emulsioon

Kahe mitteseguneva vedeliku (nt õli ja vesi) segu, mida hoiab koos emulgaator. Võib olla õli-vees või vesi-õlis. Emulsioonid võivad olla suukaudsed, kuid nahale mõeldud losjoonid on samuti emulsioonid.

Eelised

• Hea viis rasvlahustuvate ainete manustamiseks.
• Soodustab nahal niisutust ja toime ühtlast jaotumist.

Puudused ja tähelepanekud

• Võib ajapikku kihistuda (kreemumine); loksuta enne kasutamist.
• Ekstreemne kuumus või külmus võib emulsiooni „lõhkuda” – hoia toatemperatuuril, kui infoleht ei ütle teisiti.

Kuidas kasutada õigesti?

• Ära lahjenda juhuslike soolalahuste või mineraalveega – võib stabiilsuse rikkuda.
• Nahale kasutades kanna õhukese kihina ja lase imenduda.

5. Lahus (tilgad, suukaudne lahus, eliksiir)

Toimeaine on täielikult lahustunud. Näiteks suukaudsed lahused ja tilgad, silma- ja kõrvatilgad, ninatilgad, suuloputuslahused. „Eliksiir” on magusaine ja väikese alkoholisisaldusega suukaudne lahus.

Eelised

• Selge ja ühtlane – kõige prognoositavama imendumisega suukaudselt.
• Vajadusel saab täpselt tiitrida (nt tilkadena).

Puudused ja tähelepanekud

• Maitse võib olla tugev; lahjenda väikese veekogusega, kui infoleht lubab.
• Mõned lahused lagunevad valguse/kuumuse mõjul – hoia pimedas ja sulge korralikult.
• Silma-/ninatilgad peavad olema steriilsed; pärast avamist on kasutusaeg piiratud (silmatilkadel sageli 4 nädalat, mõned säilivad pikemalt).

Kuidas õigesti kasutada?

• Silmatilgad: ära puuduta tilgapudeli otsaga ripsmeid/nahka; pea 15 minutit teise tilgaga vahet.
• Ninatilgad: nuuska nina ettevaatlikult, suuna pihus nina külgseina poole. Enne raviainega ninapihustit kasutamist, hea on loputada nina mereveega. 
• Suukaudne lahus: mõõda suusüstlaga; ära sega kuuma joogiga (võib toimeainet lagundada).

Kasutamisel järgi kolme kuldreeglit

Vedelad ravimvormid on väga vajalikud ja nende järgi on nõudlust nii apteegis kui ka haiglates, eriti kui on vaja kiiremat toimet, täpsemat annustamist ja paikset leevendust. Nende kasutamine on apteekri sõnul turvaline, kui paned tähele kolme kuldreeglit: mõõda õigesti, loksuta kui vaja, hoia õigesti. “Kui infoleht tekitab kasvõi ühe küsimuse, küsi apteekrilt – koos kohandatakse ravimi valikut ja kontrollitakse koostoimeid,” kinnitas ta.

Ravimit tuleb alati õigesti doseerida ning säilitada. Selleks on tarvis märkida pudelile avamise kuupäev ja pidada kinni säilitamistingimustest. Kindlasti tuleks vältida ravimite jagamisest teiste inimestega. “Diabeetikud peavad jälgima suhkrusisaldust vedelates ravivormides. Vastsündinute ja imikute puhul tuleks hoiduda siirupitest, mis sisaldavad piiritust.”

Ravimeid tuleb alati hoida lastele kättesaamatuses kohas, päikese eest varjatud ja jahedas kohas või nii, kuidas on infolehes kirjas. “Tervist hoidvad harjumused algavad väikestest sammudest – vedel ravim võib olla just see hästi valitud väike samm,” sõnas ta lõpetuseks.