Mida teha, kui lapsel on kooliväsimus? Apteeker annab nõu
Suvevaheajalt koolirutiinile ümberlülitumine võib sageli last negatiivselt mõjutada ning kutsuda esile muutusi nii enesetundes kui ka meeleolus. Kuidas võidelda ligihiiliva kooliväsimuse ja -stressiga ning lapse enesetunnet parandada, räägib BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.
Miks tekib kooliväsimus ja -stress juba septembris?
Proviisori sõnul on kooliväsimuse põhjuseks puhkuse ja vaba aja lõppemine, aga ka suvesooja ja päikese asendumine pigem jahedamate, vihmaste ning heitlike ilmadega. “Iga muutus, ka positiivne, tekitab tegelikult kehas stressi ning vajaduse muutusega harjumiseks. Suvepuhkuse lõppemine ning argirutiini tekkimine on piisavalt suur muutus,” sõnas ta.
Meeleolu mõjutab ka see, et päevad muutuvad tasapisi järjest lühemaks ning võimust võtab pikem pime periood. “Lisanduda võib ärevus algava õppeaasta ees, kohtumine klassikaaslastega ning õpetajatega, mis ei pruugi kõigi jaoks just kõige meeldivam olla, ning loomulikult õppimine, kontrolltööd ja palju muud. Pahatihti ei tekita rõõmu rutiini tagasiteke – ahistav on mõelda, et iga päev on nüüd edasi samasugune,” tõi proviisor välja.
Rutiinid ja reeglid on olulised
Siiski tuleb Kerli Valge-Rebase sõnul rõhutada ka elustiili ja harjumuste mõju enesetundele. “Viimaste aastate suureks probleemiks on osutunud laste sõltuvus nutiseadmetest, vähene füüsiline aktiivsus ja värskes õhus viibimine ning pigem lühikeseks jääv ööuni. Eelnev kombinatsioon kokku muudab lapsed kergelt ärrituvaks ning väsinuks,” märkis ta.
Sõltuvalt lapse vanusest peaks lapsevanem seadma piirangud nutiseadmete kasutamisele. “Arvestada tuleks siinkohal, et üht ei asendata teisega – näiteks telefoni või tahvelarvuti aeg saab otsa ning siis kolib laps lihtsalt diivanile ja vaatab telekat.”
Sama olulised on proviisori sõnul ka rutiin ja regulaarsus. “Õigel ajal magama minemine on samuti ülioluline, sest sellist asja, et nädalavahetusel saab puuduolevad unetunnid tasa teha, tegelikult ei eksisteeri,” rõhutas ta.
Abi saab ka apteegist
Võimalusi, kuidas stressirohkemal perioodil ärevust ja närvilisust vähendada, on Kerli Valge-Rebase sõnul mitmeid. “Apteegis on valikus taimseid preparaate palderjani, humala, sidrun-melissi, veiste-südamerohu jt toimeainetega – tegemist on leebelt rahustavate vahenditega, mis sobivad kasutamiseks ajutise närvilisema ja stressirohke perioodi puhul, samas ka kergemate uinumisraskuste korral.”
Samuti on preparaadid olemas nii tablettidena kui ka siirupina. “Tabletid sobivad kasutamiseks alates 12ndast eluaastast, samas siirupit sobib kasutada juba alates esimesest eluaastast,” lisas ta.
Räägi lapsega ja tunne huvi
Rutiini hoidmiseks tuleks järgneva päeva ettevalmistused teha ära juba eelmisel õhtul. “Tähtis pole ainult õppimine – paki ära koolikott ja pane vajalikud vahendid ja riided valmis. See vähendab hommikust ärevust ja “peataolekut”.”
Lapsevanemad peaksid hoolsasti jälgima laste toidulauda ning pakkuma mitmekülgset ja kvaliteetset toitu. Sellega on tagatud lastele piisav energiavaru toidu kujul ning kasvav organism saab vajaminevad vitamiinid ja mineraalained.
“Kindlasti tuleb lapsevanemal leida aega lapse jaoks, tunda huvi, kuidas lapsel koolis läheb ning olla toeks, kui on tekkinud murekohti. Teinekord ei oska lapsed ise probleemseid aspekte kohe välja tuua – siinkohal ongi oluline, et regulaarselt lapsega vesteldes märkaks täiskasvanud muutusi. Sujuvalt ise vestlust juhtides ja avatud küsimusi küsides jõuab lapsevanem lapse mure või ärevuse põhjustajale jälile,” kinnitas proviisor.
