Muutusteks pole kunagi hilja: neli soovitust, et olla alanud aastal tervem ja õnnelikum

Uus aasta toob sageli kaasa ka uued soovid ja lubadused. Paljudel juhtudel soovitakse olla tervem ning pöörata rohkem tähelepanu just tervislikele eluviisidele. Mida ikkagi teha selleks, et olla alanud aastal tervem ja õnnelikum, räägib BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Loobu halbadest harjumustest

Lehari sõnul võiks iga inimene proovida loobuda halbadest harjumustest nagu suitsetamine, liigne alkohol, tühjade kalorite tarbimine (kiired süsivesikud), ebamõistlik ravimite ja muude meelemürkide tarvitamine. “Ära ole elu suhtes negatiivne, vaid püüa olla tänulik oma tervise ja elu eest. Uuteks algusteks pole kunagi vale aeg,” julgustas ta.

Samas nentis ta, et soov oma elus teatud muutuste tegemiseks peab eelkõige küpsema inimese enda sees. “Eriti eredalt on see seotud suitsetamisest või alkoholist loobumisega. Väga paljud suitsetajad ütlevad, et nad pole sõltuvuses suitsust, vaid neile lihtsalt meeldib suitsetada,” sõnas ta. Palju häid mõtteid ja põhjuseid suitsetamisest leiab ka tubakainfo.ee kodulehelt.

Et suitsetamisest loobumine võib olla keeruline, oleks hea tarvitada toidulisandeid nagu B-kompleksvitamiinid, C-vitamiin, D-vitamiin ja magneesium. “Need aitavad vähendada näiteks füüsilisi vaevusi, mida nikotiinist loobumine tekitab. Aga ka alkoholist loobumiseks on olemas spetsialistid, kes aitavad nii nõustamise kui abistavate ravimitega,” tõi ta välja.

Toitu tervislikumalt

Lehari sõnul võiks ka toitumise osas liikuda järjest tervislikemate valikute poole. “Pole üldse paha, kui inimesed orienteeruvad vabalt toiduainete ja enda keha vajaduste vahel. Võtame näiteks vee: vett on eeskätt tarvis ainete lahustamiseks ja imendumiseks, organismi edasi kandmiseks ning sealt ainevahetuse lõpp-produktide väljaviimiseks. Ja see pole kaugeltki veel kõik, mida vee kohta teada võiks,” lisas Lehari.

Samuti võiks rohkem uurida näiteks rasvade kohta – kas eelistada tuleks taimeõli, võid või hoopis margariini? “Just margariin sisaldab kunstlikke hüdrogeenitud taimerasvu ehk sünteetilisi transrasvhappeid, mis on tahkestatud, tekitades seeläbi rohkem veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi,” selgitas ta.

Oliiviõli ja kalaõli kasulikkus on inimestele aga paremini teada. “Nad sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, mida inimene saab ainult toiduga ja ise sünteesida ei oska, kuid omavad näiteks ka põletikuvastast mõju,” märkis proviisor.

Õlide puhul on oluline järgida tema termilise töötlemise tingimusi. “Rohekat salatiõli ei tohi kuumutada, sest siis see muutub ebatervislikuks ühendiks või et pann tuleb alati ära puhastada eelmisest õlijäägist, täpselt samal põhjusel,” soovitas ta.

Nii võiks läheneda pea igale toiduainele, mis pere toidulauale jõuab. “Kui teate, mida toit sisaldab ja milleks ta hea või halb on, siis on lihtsam teda rohkem või vähem tarvitada. Selles maailmas on palju õppimist ja avastamist,” julgustas Lehari.

Õpi midagi uut ja huvitavat

Proviisori kolmandaks soovituseks on püüda saada targemaks ning end vaimselt arendada. “Miks mitte alustada millegi uuega, mis turgutaks vaimu ja seeläbi ka keha? Tutvuge näiteks sellise valdkonnaga, mis teile on tundunud keeruline ja milles te ei tunne end veel kindlalt,” soovitas ta.

Näiteks võiks proovida ära õppida mõne uue keele või tutvuda mõne uue meditsiinivaldkonnaga lähemalt. “Miks mitte teha endale selgeks geneetika põhitõed? Nii hakkate aru saama geenivaramu ülesandest ja võimalustest, sealhulgas sellest, kui vaevarikas on geenide kokkulugemine ja kui vaevanõudev ja vastutusrikas töö on selle informatsiooni tõlgendamine,” näitlikustas ta.

Paranda suhtlust ja suhteid

Lehari sõnul pole suhtlemine kuigi lihtne, mistõttu nimetatakse seda sageli ka kunstiks. Seetõttu võiks end inimestevahelise suhtluse teemal täiendada ja parandada. “Raamatukogudes on selle kunstiliigi kohta silmapaistvalt suur hulk teoseid,” soovitas proviisor.

Lehari sõnul peavad paljud eestlased end introverdiks ja poevad selle taha, tuues seda ettekäändeks, miks nad teiste inimestega normaalselt suheldud ei saa. Eriti on see silma torganud viimasel ajal, kus oleme teistest inimestest eraldatud olnud.

“Mida kauem me eraldi oleme, seda rohkem on meie seas isehakanud introverte. Kuidas lahendada keerulisi, konfliktiks eskaleerunud olukordi? Või kui on vaja, et elukaaslane midagi teisiti teeks, ilma et selle peale vihastataks või tülli mindaks? Kas me saame muuta oma käitumismustrit, kui me oleme lapsepõlvest saadik näinud ainukesi konflikti lahendamisi sel moel, kui üks osapool minema kõnnib? Kõigele on vastused olemas,” ütles Lehari.

Seega võiks alanud aastal pühendada aega nii vaimsele tervisele, uutele teadmistele kui ka tervist kahjustavatest harjumustest loobumisele. “Olge huvitatud maailmast, sest see on väga huvitav, kui sellesse süveneda,” ütles Margot Lehari lõpetuseks.