Pane end valmis: apteeker annab nõu, kuidas end viiruste hooajaks ette valmistada

Peagi ametlikult algav sügis esitab meie tervisele suure väljakutse – BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebase sõnul tasub seetõttu võtta kasutusele igapäevased ennetusmeetmed, et ootamatult haigeks jäämist vältida. Kuid milline roll on siin täita D-vitamiinil ja tervislikel eluviisidel?

Sügispäike enam D-vitamiini sünteesimisel abiks ei ole

Proviisori sõnul kohtab juba praegu apteegis igapäevaselt inimesi, kes soovivad organismi tugevdamiseks D-vitamiini preparaate. Ehkki D-vitamiini tasub tõepoolest juurde manustada kõikidel kuudel, mille nimes on r-täht, on siiski üsna sage juhtum, et sobivat valikut on apteegis raske teha.

Kuid kas see tähendab, et sügispäikesest enam D-vitamiini varude täiendamiseks ei piisa? “D-vitamiini sünteesimiseks on vaja kindla tugevusega päikesevalgust. Tartu Ülikooli füüsikud on teinud uurimuse, millest selgub, et oktoobrist kuni mai alguseni on päike Eestis nii nõrk, et D-vitamiini selle toimel nahas ei toodeta. Seega oleme maist augustini põhimõtteliselt olukorras, kus igapäevaselt kindlal ajal väljas päikese käes viibides ideaalis saaksime D-vitamiini sünteesimisega ise hakkama, kuid alates septembrist tuleb D-vitamiini taseme hoidmiseks seda juurde manustada,” selgitas proviisor.

Et D-vitamiini vajadus on inimeseti väga erinev, on arusaadav, miks apteegis võib sobiva preparaadi valimine segadust valmistada. “Kahjuks pole ka apteekril võimalik inimesele peale vaadates öelda, milline oleks just see õige D-vitamiini annus tema jaoks – selle teadasaamiseks oleks vajalik teha vereanalüüs. Vastavalt selle tulemusele saab soovitada vajalikku vitamiini annust,” märkis ta. D-vitamiini saab lisaks perearstile määrata ka teatud apteekides üle kogu Eesti.

Seda, et 1000–1200 IU päevane tarvitamine ei aita vitamiini taset organismis tõsta, vaid pigem hoiab näitu stabiilsena, rõhutavad Valge-Rebase sõnul paljud arstid. Defitsiidi korral on aga näidustatud suuremad annused, mistap tõusebki oluliseks konkreetse vereanalüüsi tulemus.

“Kuna D-vitamiini puhul on tegemist rasvlahustuva vitamiiniga, siis eelistatult võiks seda ka manustada sellisel kujul (kapslid või õlilahus). Eraldi tasub mainida, et D-vitamiini ei tasu tarvitada samaaegselt kofeiini sisaldavate jookidega, sest viimased ei lase vitamiinil organismis imenduda,” toonitas ta.

Apteegis leidub ennetavaid preparaate

Lisaks D-vitamiinile on immuunsüsteemi vaates räägitud palju ka punasest päevakübarast, C-vitamiinist, aga ka immuunsüsteemi toetamisel väga olulist rolli mängivast tsingist. “See mineraalaine aitab kaitsta meie keha rakutasandil, kuna toetab loomuliku kaitsereaktsiooni eest vastutavate rakkude tööd ja arengut. Lisaks on ta kasulik viljakuse tõstjana ja soodustab haavade paranemist. Nagu ikka, siis ka siin tasub organismi toetamiseks teha kuuri, mille pikkus võib varieeruda paarist nädalast paari kuuni,” sõnas Kerli Valge-Rebane.

Et lõviosa erinevatest viirushaigustest satub organismi just nina kaudu, siis on apteegis saadaval ka haigestumist ennetavaid ninapihuseid. “Antud spreid sobivad kasutamiseks olukorras, kus tuleb viibida suuremas inimeste kollektiivis – kool, kontor, aga ka pood, kino ja nii edasi. Spreid piserdatakse just nimelt ninna, et haigus ei saaks organismi siseneda ja seal paljunema hakata.”

Kindlasti ei tasu ainult ninapihusele lootma jääda ja seejuures ära unustada kätehügieeni. “Käte korrektne ja regulaarne pesemine ning desinfitseerimine on samuti A ja O haiguste ennetamisel,” lisas proviisor.

Tervislik eluviis tagab terve olemise

Viirushaigustele vastupanu osutamisel mängivad suurimat rolli tervislikud eluviisid ehk mitmekülgne ja piisav toitumine, piisavalt puhkamine/magamine, regulaarne ning järjepidev õues viibimine, mõõdukas füüsiline koormus, tervist kahjustavate tegevuste vältimine või vähendamine (suitsetamine, alkoholiga liialdamine).

Kui üks osa inimestest eelistab magamata jäänud tunde kompenseerida nädalavahetusel pikemalt magamisega, siis Kerli Valge-Rebase sõnul kinnitavad uuringud, et sellist nähtust nagu unevõla tagasimagamine pole tegelikult olemas.

“Uuringus toodi välja, et pikema perioodi vältel liiga lühidalt magamist ei asenda mõne pikema unega, kuna kahju organismile ei taastu nii kiirelt. Seega tasub jälgida, et ikkagi regulaarselt saaks vähemalt 8 tundi järjest magada, et ka organismi kaitsevõime saaks töötada maksimaalsel võimsusel.”

Toitumise osas on praegu proviisori sõnul väga hea aeg, sest veel on saada koduaiast või turult palju kohalikku ja värsket vitamiinirohkeid toiduaineid. “Ka see aitab organismi laadida pikemaks pimedaks perioodiks vajaminevate vitamiinide ja mineraalainetega. Menüüsse tasub lisada näiteks küüslauk – uuringud on näidanud, et selle koostises olev allitsiin omab mikroobide vastast toimet,” lisas ta.

Hetkel on ka kõige õigem aeg teha algust talisuplemisega. “Regulaarne talisuplus aitab samuti immuunsüsteemi toetada, võitleb stressi vastu, toetab südame-veresoonkonda ja veel palju muud. Seevastu ühekordne sulps külma vette võib hoopiski vastupidist efekti omada. Selleks, et harjuda järjest jaheneva veega, on just nüüd see aeg varbad vette kasta ja tervist sedasi turgutada ning lasta kehal rahulikult külmeneva veega harjuda,” kinnitas proviisor lõpetuseks.