Pea käib ringi? Proviisor juhendab, mida teha, kui pööritus hakkab elu segama

Mõõdukat pearinglust tuleb aeg-ajalt igal inimesel – enamasti on see ajutine ja järgmisel hetkel on tunne kadunud. Ent miks me tajume aeg-ajalt, nagu pea käiks ringi, ja millal saab ajutisest tundest tõsine probleem, selgitab BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Miks pea käib ringi?

Lehari sõnul puudutab pearinglus igas vanuses inimesi, sealhulgas noori. Kuid miks on meil vahel tunne, et pea käib ringi? “Enamasti tekib pearinglus sellest, et aju ei saa piisavalt hapnikku või saab seda liiga palju. On inimesi, kellel on hirm näiteks verevõtu ees – see on psühholoogiline reaktsioon, mis paneb vererõhu langema. Kuna pea veresoontes väheneb vere hulk, sellega omakorda ka hapniku hulk, tunneb inimene pearinglust ning võib minestada,” selgitas ta.

Proviisori sõnul võib peapööritus või -ringlus tekkida vastupidisel põhjusel ehk hoopis liiga madala vererõhu, aga ka näiteks südame rütmihäirete korral. Halva enesetunde vastu aitab tavaliselt kükitamine, pikali heitmine või jalgade kõrgemale tõstmine.

Ent põhjuseid, miks pearinglus tekib, võib olla ka teisi. “Põhjust ringluseks annab nii söömata olemine, madal veresuhkur, vedelikupuudus, rauapuudus, viiruslik või bakteriaalne haigus, peatraumad, alkoholi tarvitamine, väsimus, ületöötamine ja nii edasi,” tõi ta erinevaid näiteid.

Pearinglus võib märku anda tõsisemast probleemist

Siiski võib pearinglus või tasakaalutus märku anda tõsisemast probleemist: näiteks kaasneb see ravimata või äkki tekkinud vererõhu korral, mil üheks sagedaseks sümptomiks on kuklas suruv peavalu.

“Vere madala rauasisalduse ehk madala hemoglobiini taseme korral on inimene lisaks kahvatu, tumedate silmaalustega ning väsib ruttu. Aneemia ehk kehvveresuse korral on küll vereringe normaalne ja pole häiritud, kuid olemasolevates verelibledes pole piisavalt rauda, et kanda hapnikku kudedes ringi,” selgitas Lehari.

Sagedaseks põhjuseks on healoomuline asendipeapööritus

Ent peapööritus võib olla ka eraldiseisev diagnoos. “Esimeseks ja kõige sagedasemaks on healoomuline paroksüsmaalne ehk äkkhoogudena esinev asendipeapööritus, mida põhjustab sisekõrvas oleva tasakaaluelundi poolringkanalis tekkinud sade, mis äkilisel asendi muutmisel tasakaaluelundit ärritab,” sõnas ta.

Seda haigust põeb kõigist peapööritusega haigetest tema sõnul umbes 20%. “Tegemist on kõige sagedamini levinud peapööritushaigusega, mida esineb igas vanuses, ent sagedamini keskealistel ja vanematel inimestel,” lisas Lehari.

Samuti põhjustavad aeg-ajalt esinevat pearinglust teised haigused nagu diabeet, kilpnäärmehaigused, parkinsonism, sclerosis multiplex või dementsus. “Nende puhul on pearinglus tihtipeale nii haiguse kui ka neid haigusi ravivate ravimite poolt põhjustatud sümptomiks.”

Mida sellises olukorras teha ning kuidas pearinglust leevendada? Siinkohal on abiks põhihaiguse kontrolli alla saamine ja selle hoidmine, samuti võib abi olla rutiinsest käitumisest.

“Näiteks on sageli abi, kui magatakse kõrgendatud peaalusega, tõustakse aeglaselt voodist üles ning istutakse enne päriselt püsti tõusmist – nii arvestatakse pearingluse tekke võimalusega. Kindlasti tuleks üle vaadata võetavad ravimid ning pidada arstiga nõu koguse vähendamise või asendamise osas. Ennekõike teeb raviskeemi muudatuse osas otsuse ravi- või perearst,” toonitas Lehari.

Lisaks võib nõu pidada ka proviisoriga, kes saab jagada soovitusi, kuidas ravimeid õigesti ja õiges annuses tarvitada.

Vahel võib abi olla õigetest toidulisanditest

Margot Lehari sõnul esineb vanemas eas inimestel kuulmislanguse tõttu sageli ka kohinat, sahinat ja vilinat kõrvus. Nende vastu võivad aidata pea- ja ajuvereringet parandavad toidulisandid, mida saab apteegist. “Tihtipeale on nendest abi pearinglusele ja mälule, kuid kuulmist nad siiski ei paranda,” märkis ta.

Samuti saab apteegist abi käsimüügis olevate toidulisandite või homöopaatiliste ravimitega. “Toidulisandi toimel paraneb elektrolüütide tasakaal ning vereringe väikestes veresoontes. Enamasti aitab see kergemate kohinate, vilinate ja tinnituse puhul. Kui kuulmislangus on juba tekkinud, siis neist siiski abi pole – see on eelkõige pearinglusele mõeldud,” selgitas Lehari.

Sisekõrva häirest tingitud tasakaaluhäireid ja pearinglust aitavad ohjes hoida ka teatud retseptiravimid, millest mõni mõjutab samuti elektrolüütide tasakaalu ning parandab mikrovereringet.

Õige diagnoosi peab määrama arst

Üheks sagedaseks põhjuseks, miks pearinglus pidevalt tekib, võib olla ka näiteks Meniere’i tõbi, mille korral esinevad inimesel tugevad pearinglushood. “Haigusega hävivad aeglaselt tasakaaluelundis olevad kuulmisrakud. Meniere’i tõve sümptomiteks on tinnitus, survetunne ja tasakaaluhäire või pearinglus, mis kestab vähemalt 20 minutit, samuti võib olla ka iiveldust ja peavalu,” rääkis ta.

Ravi ja elustiili muutustega proovitakse edasisi haigushooge edukalt ära hoida. “Raviks kasutatakse erinevaid retseptiravimeid. Kindlasti peab inimene tegema tasakaaluharjutusi ning jälgima, et ta liiga palju soolast toitu ei sööks.”

Siiski rõhutab Lehari, et vastava diagnoosi ning ravi määrab ikkagi arst, mistõttu võiks pideva pearingluse või muu tervisemure korral võtta ühendust oma perearstiga. “Tema oskab erinevate testidega haigust diagnoosida ning välistada teised haigused, mis probleemi põhjustada võiksid,” ütles Lehari lõpetuseks.