Puust ja punaseks: milline on “hea” ja milline “halb” kolesterool?

Ent kas kolesterool saab olla ka liiga madal või kas kolesteroolivaba dieet tagab halva kolesterooli taseme langetamisel edu, selgitab BENU apteegi proviisor Margot Lehari.

Mis on hea, mis halb kolesterool?

Lehari sõnul on kolesterool oma ehituselt küllastumata tsükliline alkohol. “Kuna aga lahustuvuselt on kolesterool väga sarnane lipiididele ehk rasvadele, siis käsitletakse seda ikkagi rasvana,” selgitas ta.

Kolesterooli liigitatakse Lehari sõnul kaheks, mida rahvasuu tunneb ka “halva” (LDL) ja “hea” (HDL) kolesterooli all. Ent miks nimetatakse neid just nii? LDL-kolesterooli ülesandeks on veres 60–70% ulatuses kolesterooli transportida. Siiski võib LDL-kolesterool hakata veresoonte seintele ladustuma ning kaebusi tekitama – sellest ka “halva” kolesterooli hüüdnimi. 

Hea ehk HDL-kolesterool seevastu transpordib umbes 30–40% kolesteroolist – hea kolesterool seob halva kolesterooli enda külge ning viib seejärel maksa, kus see muudetakse sapphappeks ning väljutatakse kehast.

Kolesteroolil on erinevaid ülesandeid

Kolesterool on vajalik mitmete oluliste ainete tootmiseks. Näiteks läheb kolesterooli vaja järgnevatel põhjustel:

1. hoiab rakkude kuju;
2. on vajalik sapphapete tootmiseks;
3. kaitseb sapipõie seinu hapete ja soolade ärritava mõju eest;
4. sellest sünteesitakse steroidhormoone (nii kortikosteroidid kui ka suguhormoonid)
5. on vajalik D3-vitamiini sünteesiks.

Kas kolesterool võib olla liiga madal?

Et sageli räägitakse liiga kõrgest kolesteroolist, lükkas proviisor ümber väite, nagu tervel inimesel võiks olla kolesteroolitase liiga madal. “Madal üldkolesterooli tase ja sellest tingitud kaebuste nimetamine on ikkagi eksitav valeinfo,” ütles ta.

Siiski võib tema sõnul juhtuda, et HDL-kolesterool on alla normi ning veresoontel pole kaitset halva ehk atesroskleroosi põhjustava LDL-kolesterooli eest. “Hea ja halva kolesterooli suhe saab paigast minna küll – hea kolesterooli tase peab olema vähemalt 1 mmol/l ja halba alla 3 mmol/l. Just hea kolesterooli piisav tase kaitseb halva kolesterooli kahjuliku mõju eest,” selgitas proviisor.

Üheks hästituntud halva kolesterooli tagajärjeks on ateroskleroos. “Ateroskleroosi puhul on kudedes vähem hapnikku, mis võib omakorda viia insuldi või infarktini,” sõnas Lehari.

Kui halba kolesterooli (LDL) on üle 3 mmol/l, ei pruugi vajadust ravimi järele veel olla, see sõltub hea (HDL) kolesterooli hulgast, kuid selle üle otsustab Lehari sõnul arst. “Kui üldkolesterool on üle 5 mmol/l, peaks inimene kindlasti oma toitumis- ja liikumisharjumused üle vaatama,” märkis proviisor.

Inimese organism reguleerib end ise

Kolesterooli töödeldakse ja toodetakse Lehari sõnul inimese maksas. “Toidurasvadest imendub kolesterool umbes 25–50% ja enamus päevasest vajaminevast kogusest toodetakse maksas süsivesikutest,” selgitas ta.

“Kolesterooli tasakaal on organismil väga hästi reguleeritud: kui toidust ei saa teatud päevadel kolesterooli, siis suureneb kohe maksast kolesterooli tootmine.” Seega, kui minna täielikult kolesteroolivabale dieedile, toodab maks kogu vajamineva kolesterooli ise. “See on aga organismile väga energiakulukas, mistõttu ei tohiks seda mitte mingil juhul teha,” toonitas proviisor.

Samuti ei juhtu organismiga midagi, kui kolesteroolirikkaid toite tarbitakse rohkelt teatud perioodi jooksul. “Siiski on pidev selliste toiduainete liigtarbimine ohtlik,” lisas ta.

Milliseid toite vältida?

Ent millised toiduained tõstavad halva kolesterooli hulka ning langetavad head kolesterooli? Lehari sõnul on neid väga palju erinevaid. “Suure kolesteroolisisaldusega toiduained on sealiha, munakollane, keedu- ja suitsuvorst, krevetid, majonees, maks, vahukoor, margariin, kartulikrõpsud, kiirtoidud, küpsised ja koogid,” tõi proviisor välja.

Kolesteroolirikkad toiduained võiks asendada näiteks lõhe, forelli, tuunikala, sardiinide, avokaado ja oliiviõliga. “Samuti soovitaksin asendada toiduvalmistamisel 20% koor 10% koorega,” tõi proviisor välja.

“Majoneesikastme asemel võiks kasutada oliiviõli/sidrunimahla kastet, samuti oleks soovituslik toitu praadimise asemel pigem ahjus või aurutades valmistada.”