08.09.2022
08.09.2022
Külmemate sügispäevade valguses pole külmetusnähud harv juhus, pigem vastupidi: valus kurk ja nohu on kutsumata, kuid siiski sagedased külalised ning külmaperioodile igati iseloomulikud. Ent miks tekib nohu ja kuidas oleks võimalik seda leevendada, räägib BENU apteegi proviisor Marget Raukas.
Raukase sõnul peab organism end eri kanaleid mööda tungivate võõrkehade eest pidevalt kaitsma, olgu selleks tolm, viirused või allergeenid. Nii on organismil kujunenud välja erinevad kaitsemehhanismid. “Kõige levinum ülemiste hingamisteede haigustekitaja ehk nohu põhjustaja on eelkõige rinoviirus,” ütles ta.
Ent kuidas see täpsemalt tekib? Nimelt teeb esmase puhastuse meie ninaõõs, mis soojendab külma sissehingatavat õhku või vajadusel niisutab kuiva õhku. “Hea ninakarvade liikuvus ja õhuvool läbi nina aitab takistada tolmukübemete sattumist limaskesta, sest viirused satuvadki ninna koos sissehingatava tolmuga,” selgitas proviisor.
Et ka ninakõrvalurked on limaskestaga kaetud, võivadki just sealt saada alguse haiguslikud protsessid nagu põskkoopapõletik, kõrvapõletik, millega kaasneb ka palavik, või teised tüsistused kuni krooniliste haigusteni välja. “Nohu algab tavaliselt 2–3 päeva pärast viiruse kehasse sisenemist ja sümptomid kestavad mitmest päevast mitme nädalani.”
Kui lapsed põevad külmetushaigusi ebaküpse immuunsüsteemi tõttu keskmiselt 6–10 korda aastas, siis täiskasvanud umbes 2–4 korda.
Nohu riskitegurid on proviisori sõnul nii vanus, nõrgenenud immuunsüsteem, passiivne suitsetamine, kuiv õhk, rahvarohked kinnised ruumid kui ka aastaaeg. “Kui ilmad jahenevad ja on niiske (septembrist aprillini), on ka viirused elujõulisemad ning levivad siseruumides rohkem edasi,” sõnas ta.
Nohu saab teadliku ning hoolsa käitumisega ennetada: näiteks võiks käsi regulaarselt pesta ning vältida mustade kätega silmade, suu või nina puutumist. “Ebapiisava toitumise või suure stressi korral on soovitav immuunsust tugevdada vitamiinide ja mineraalidega (C-, D- ja E-vitamiin, tsink, seleen).”
Samuti on oluline viibida värskes õhus, riietuda vastavalt ilmale ning magada piisavalt ehk vähemalt 8 tundi, kuna just sellised näpunäited aitavad viiruseid vältida ja ennetada.
Siiski pole nohu vaid ühte tüüpi – erinevat tüüpi nohu diagnoositakse sümptomite alusel. “Sügisel esineb rohkem külmetamist ja viiruslikku nohu, seevastu kevadel, kui algab õitsemine, siis allergilist nohu,” ütles Raukas.
Viirusliku nohu sümptomid on aevastamine, kinnine või vesine nina ning silmad, kõditav kurk, väike palavik, nõrkus või väsimus, kerge peavalu. “Üldiselt on laste ja täiskasvanute sümptomid ühesugused, aga lastel võivad kesta pikemat aega. Hea enesetunne taastub keskmiselt 10 päevaga,” märkis ta.
Ehkki nohu vastu leidub apteegis palju abivahendeid, ei saa seda siiski ravida. “Leevendada saab sümptomeid, milleks on apteegi käsimüügis olevad ravimid ja tervisetooted. Samuti on olulisel kohal kodused vahendid nagu taimeteed, soojad aurud või sinepipulbriga jalavannid. Eriti tore on, kui keegi kodustest aitab neid protseduure läbi viia,” rääkis proviisor.
Et jahedad ilmad jätkuvad, soovitab Marget Raukas koju varuda juba praegu järgmised külmetuse esmaabi puhul vajalikud tervisetooted ja ravimid:
Kui nohu ei anna järele
Kui nohu mõne päeva jooksul süveneb või tekib juurde uusi sümptomeid, siis soovitab proviisor ühendust võtta oma perearstiga, seda enam, et nohu tagajärjel võivad tekkida tüsistused nagu bakteriaalsed põletikud. “Neid saab juba ravida antibiootikumide abil,” lisas ta.
Kuna väikelaste puhul võib sageli kaasneda kõrvavalu, söögiisu puudumine ja rahutu uni, tuleks perearsti poole pöörduda aegsasti, et suuremaid kaebusi ennetada. “Terves kehas terve vaim!” sõnas proviisor lõpetuseks.