Väike palavik aitab organismil haiguse vastu võidelda
Palavikust tingitud ebamugavustunne ja loidus panevad sageli inimesi kiiresti ravimite järele haarama, kuid see võib olla asjatu, sest väike temperatuuritõus on keha loomulik reaktsioon paljude haigustekitajate vastu võitlemisel. Apteeker jagab nõuandeid, millal ja kuidas palavikku alandada ning missuguseid tegevusi peaks palavikuga vältima.
Benu apteegi farmatseudi Lauri Baari sõnul on palavik üldiselt keha reaktsioon võitlemaks erinevate haigustekitajatega: bakterite, seente ja viirustega. “Keha temperatuuri tõus takistab haigustekitajate paljunemist kehas ja aitab mõnda neist isegi hävitada ning seetõttu ei pea väiksemat palavikku alati ravimitega alandama,” selgitas Baar palaviku tervendavat mõju.
“Palaviku tekkepõhjus ei pruugi olla üksnes reaktsioon haigustekitajale, vaid temperatuuritõus võib olla märk kehas toimuvast tugevast põletikulisest protsessist,” selgitab apteeker ning märgib, et lisaks haigustega seotud põhjustele võib kehatemperatuuri tõus tekkida ka vedelikupuudusest või kõrge temperatuuri käes viibimisest. Lisaks muutub farmatseudi sõnul kehatemperatuur loomuliku päevarütmi käigus ning on madalam hommikul ja kõrgem pealelõunasel ajal või pärast füüsilist koormust.
Millal peaks palavikku alandama?
Apteeker soovitab täiskavanutel kehatemperatuuri hakata langetama alates 39 kraadist, kui arst pole soovitanud teisiti. “Kui palavik häirib tugevalt enesetunnet või kui on vaja teha töid ja tegevusi, mis nõuavad täit tähelepanu, siis võiks palavikku alandada ka madala temperatuuri juures, sest palavik muudab inimese uimaseks ja vähendab reaktsioonikiirust,” põhjendab Baar.
Lühiajaliselt võib apteekri sõnul palavikku alandada nii käsimüügi valuvaigistitega, millel on lisaks valu vaigistavale ka palavikku alandav toime, aga ka ravimtaimeteega. “Palavikku aitab langetada näiteks pärnaõie ja angervaksa tee, millest viimane paneb keha hästi higistama” toob Baar näiteid looduslikest palavikualandajatest.
Parim ravi on puhkus
Nagu enamike tervisehäirete korral, on apteekri sõnul ka palaviku puhul esmane soovitus anda organismile puhkust. “Palavikuga tuleks juua palju vedelikku. Soovitan mineraalvett, et taastada kehast välja higistatud sooli. Tuleks vältida rasket füüsilist koormust, eriti palavikuga trenni tegemist,” rõhutab Baar.
Lisaks soovitab farmatseut võimalusel end jahutada, näiteks külmakoti või märja lapiga otsmikul ja riietuda pigem kergemalt. “Need, kellele meeldib palavikuga sooja teki all higistada, peaksid kindlasti rohkesti vett jooma, sest vedelikupuudus ja liigne higistamine võib krampe tekitada,” juhib Baar vedeliku tarbimise olulisusele tähelepanu. “Veel võib tervenemisel abi olla erinevatest looduslikest immuunsuse tõstjatest ja iivelduse pärssijatest, näiteks ternespiima, ingveri, punase päevakübara ja greibiseemne ekstrakti preparaatidest,” lisab Baar.
Millal peaks palavikuga pöörduma arsti poole?
“Palavikuga peaks pöörduma arsti poole, kui see kestab kauem kui paar päeva või kui palavikuga tekivad teie enda jaoks tavatud sümptomid, näiteks lööbed kehal, hingamisraskused või krambid,” soovitab Baar ja lisab, et arsti poole tuleks pöörduda ka siis, kui palavik on liginemas 40 kraadile ja senine ravi pole tulemust andnud.
