Viiruste hooajale vastu seebi ja veega

Sügise lähenedes käib jahedama ilmaga paratamatult käsikäes ka viiruste hooaeg. Kooliaasta algus, mil viiruste levik hoogu koguma hakkab, on paslik aeg kõige olulisemat ennetusmeedet – kätepesu ja selle tähtsust meelde tuletada. Sestap räägib apteeker, kuidas käed haigusetekitajatest puhtaks saada ning jagab nõuandeid puhuks, kus vesi ja seep pole kättesaadaval.

Benu veebiapteegi farmatseudi Triin Hirvlaane sõnul on kätepesu üks tõhusamaid viise viiruste ja bakterite põhjustatud haiguste ennetamiseks. “Kui käsi ei pesta regulaarselt või piisavalt põhjalikult, siis võivad inimesed edasi kanda ja nakatuda nii mitmesugustesse viirushaigustesse kui ka ussitõppe.”

“Vähese kätehügieeni tõttu võivad tekkida bakteritest põhjustatud infektsioonid, näiteks inimese nahal on üks levinum bakterite perekond – stafülokokid, kes enamjaolt on ohutud, kuid haavadesse sattudes põhjustavad põletikku,” toob apteeker näite ja lisab, et tualeti kasutamise järgselt on korralik kätepesu vajalik erinevate nö kõhuviiruste, näiteks noro- või rotaviiruste nakkuse vältmiseks.

“Sarnaselt levivad ka kõhuparasiidid näiteks naaskelsabad, solkmed ja laiuss. Solkmed võivad levida ka saastunud vee, marjade või aedviljadega, sestap on lisaks kätepesule oluline enne söömist pesta ka marju ning juur- ja köögivilju,” rõhutab Hirvlaan.

“Üldiselt tuleks käsi pesta pärast tualetis või õues käimist ja enne söömist,” räägib Hirvlaan ning lisab, et haigusperioodil tuleks käsi pesta ka nuuskamise, köhimise või aevastamise järel, et vältida haiguse levitamist ümbritsevate inimestele.

Vesi ja seep eemaldavad mustuse ja haigustekitajad

Vesi ja seep on lihtne ja odav viis käte tõhusaks puhastamiseks. “Seep seob endasse nii mustuse kui ka viirused ja bakterid ning voolav vesi uhub selle minema,” selgitab apteeker seebi toimemehhanismi ning toob võrdluseks käte desinfitseerijad, mis tapavad küll bakterid ja viirused aga ei eemalda nahalt mustust. 

Kui vesi ja seep ei ole käepärast aitavad apteekri sõnul haigustekitajate vastu desinfitseerivad vedelikud, geelid ja desinfitseerivaid salvrätikuid. “Desinfitseerimisvahendid võiksid sisaldada vähemalt 60 protsendist või veelgi parem 95 protsendist etüülalkoholi. Mõnede desinfitseerimisvahendite koostises on bensalkooniumkloriid, mis aitab hävitada näiteks noroviirust ehk kõhuviirust, kuid arvatavasti ei paku kaitset tavalise gripi ja koroonaviiruse vastu,” jagab Hirvlaan nõuandeid, mida desinfitseerimisvahendite valikul jälgida.

Tõhus kätepesu 

Tõhusaks kätepesuks on apteekri sõnul oluline nii õige tehnika kui ka ajaline kestus. “Kätepesu puhul on tähtis kasutada puhast vett ja seepi. Puhtaks tuleks hõõruda nii peopesad, labakäed, sõrmede vahed, pöial ning kindlasti ka küünealused. Pärast puhtaks hõõrumist tuleks käed loputada puhta veega. Tõhus kätepesu kestab umbes 20 sekundit,” õpetab Hirvlaan ja lisab, et kätehügieeni puhul tasub silmas pidada, et sage kätepesu või käte desinfitseerimine kuivatavad nahka ning seetõttu on oluline pärast puhastamist nahka niisutada.