Vitamiinidega haiguste vastu? Apteeker selgitab, mida vajab laps selleks, et püsida terve
September on endaga kaasa toonud ka esimeste külmetus- ja viirushaiguste laine, mistõttu otsitakse abi väga sageli just apteegist. Kas multivitamiinid toovad tervise ning milliseid vitamiine võiks laps vajada selleks, et organism püsiks terve, selgitab BENU apteegi proviisor Margot Lehari.
Igal vitamiinil on oma roll
Apteekri sõnul esineb lastel kõige sagedamini raua, D-vitamiini ja B12-vitamiini vaegust. Samuti tuleb kooliealistel lastele kasuks oomega-3-rasvhapet sisaldavate toitude või toidulisandite tarvitamine. “Igal vitamiinil on oma roll, aga just need vitamiinid on kasvava organismi jaoks üliolulised ning nende vaegust on lastel sagedamini täheldatud,” sõnas ta.
Kui mõne vitamiini puudust esineb pikaajalisemalt ning on tekkinud teatud vitamiinide vähesus ehk defitsiit, nimetatakse seda hüpovitaminoosiks. Hüpovitaminoosil puuduvad apteekri sõnul spetsiifilised sümptomid, ent kõigile on sarnaseks tunnuseks väsimus.
Avitaminoos on raskem tervisehäda, seda esineb palju harvem. “Avitaminoosi korral esinevad spetsiifilised haigustunnused nagu näiteks D-vitamiini puhul rahhiit või luude pehmenemine. Rauapuuduse korral tekib aneemia, mille sümptomiteks on kahvatu jume, hingeldus, jõuetus, sage viirustesse haigestumine.
Kaltsium on väga vajalik
Kaltsiumipuudusega imiku ja väikelapse organismis on seotud liigne närvilisus ja nutt, kasvupeetus ning hammaste lagunemine. B12-vitamiini puudusel tekib ohtlik aneemia vorm, suuhaavandid, kõhulahtisus, vaimse ja füüsilises arengu mahajäämus, jõuetus, närvilisus, söömishäired ja nii edasi,” loetles ta.
Kuigi kõik vitamiinid on tervisele ühtviisi vajalikud ning ükski teist ei asenda, on teatud vitamiinidel organismi kasvamise kontekstis olulisem roll. Nendeks on proviisori sõnul D-vitamiin, kaltsium, magneesium, raud ja B12-vitamiin.
“Üldiselt saavad lapsed toidust hästi vitamiine kätte, isegi kui nad söögikordi vahele jätavad. Paljud toidud ja joogid on vitamiinide ja mineraalidega rikastatud ning enne, kui lastele multivitamiine osta, võiks veenduda, kas toiduained on juba vitamiinide või mineraalidega rikastatud. Loomulikult on kõige parem, kui kaltsiumi saadakse toidust, eelkõige just piimatoodetest: näiteks kodujuustus, kohupiimas ja juustus on rohkem kaltsiumi kui piimas ja jogurtis. Et päevast kaltsiumivajadust kätte saada, peab laps päevas jooma ära 2 klaasi täispiima või sööma 2 viilu juustu,” selgitas ta.
Lapse vanus ja õige annus
Kuivõrd apteegis on saadaval erineval kujul vitamiine ja mineraalaineid, on lapse vanus ja õige annus sobiva ravimvormi valikul väga olulised. “Suhu piserdatavad spreid on mõeldud põse limaskestalt imendumiseks, mis tähendab, et neid ei ole vaja piserdada lapsele kurku. Ka kummikarud ja geelpadjakesed on sobilikud just eelkooliealisele lapsele. Päevaannuseid ei tohiks kindlasti ületada ning vältida tuleks topeltannuste võtmist – seda ka siis, kui vitamiinid on jäänud paar päeva võtmata,” rõhutas apteeker.
Multivitamiinide tarvitamise puhul paneb apteeker südamele, et tavaline ja terve laps neid reeglina ei vaja. “Laps võib neid vajada, kui tal on näiteks krooniline haigus, on väga valiv sööja ega ei tarbi teatud toidugruppe või on hoopis füüsilises või vaimses arengus maha jäänud,” näitlikustas ta.
Vitamiinid pole kommid
Lastele mõeldud vitamiinid on küll maitsvad ja meenutavad komme, kuid kohe alguses tuleb lapsele selgitada, et need on nagu ravimid ja neid võetakse sellises koguses, nagu on ette nähtud. “Ärge hoidke vitamiine lastele kättesaadavates kohtades. Liigne tarvitamine põhjustab enamasti kõhulahtisust, kuid soovitan ühendust võtta mürgistusliiniga, kui laps sööb ära purgitäie rauda sisaldavaid kummikomme.”
Samuti tuleks hoiduda liigtarvitamisest haigestumise vältimise eesmärgil, kuna kõikide haiguste ja viiruste eest niikuinii pääsu ei ole. “Tihtipeale on vanemate soov, et laps ei jääks lasteaias ega koolis nii tihti viirushaigustesse. Laste puhul on viirustesse haigestumine tavaline 8–10 korda aastas, täiskasvanud on keskmiselt 4 korda aastas haiged. Enamasti peab laps ikkagi need haigused läbi põdema, sest nii tekivad talle antikehad edaspidiseks eluks,” kinnitas proviisor.
Siiski tuleb olla tähelepanelik lapse kaebuste osas, kuna ka koolistress võib lapsel vaevusi põhjustada – näiteks on siis sagedaseks kaebuseks seedehäired või peavalu. “Rääkige apteekriga, milline sööja teie laps on ning kas tal on mingeid vaevusi nagu rahutus, närvilisus, lihasvalud, seedehäired, sage nohu-köha – see info aitab apteekril koostöös lapsevanemaga oma lapsele sobilikumat toidulisandit valida. Vahel piisabki ainult C-vitamiinist talvisel ajal. Kui aga soov on tõsiselt viirustega võidelda, siis oleks soovituslik tarvitada C- ja D- vitamiini, tsinki, magneesiumi ja/või probiootikume,” sõnas ta lõpetuseks.
