Apteek, mis võlub omapäraga: varem valmistati salajases tehases väga erilisi seadmeid

Mõni nädal tagasi avas Tartus uksed uus BENU apteek Puiestee tänaval. Uuenduskuuri läbinud tehasehoonel, mis kohalikele hästi teada, on väga põnev ajalugu – nimelt puudus endisel salajasel tehasel nimi, kuna selles valmistati väga erilisi seadmeid.

Omapärase ajalooga hoone

Tartus Puiestee tänaval avatud uues BENU apteegis töötav Jelena on proviisorina töötanud alates 1996. aastast, mil naine Tartu Ülikooli lõpetas. Tema eelmiseks töökohaks oli aga hoopis Kummeli apteek, mis asub tänasele töökohale väga lähedal. “See on väga armas apteek, mida külastavad enamasti kohalikud elanikud,” räägib Jelena, kes töötab nüüd proviisorina Puiestee tänava uhiuues apteegis.

Tänaseks vaid paar nädalat avatud olnud Puiestee tänava hoone võlub omapärase ajalooga: nimelt asub uus apteek endises tehases, kus valmistati eelmisel sajandil hoopis lennukitele musti kaste. “Tehasel puudus nimi, oli ainult number: postkast nr 32,” teab Jelena rääkida.

Hiljem tegutses hoones Tartu Kontrollaparatuuri tehas ning tänaseks on osa hoonest täielikult ümber ehitatud – esimesel korrusel asuvad nüüd uhiuus Rimi kauplus, lillepood ja BENU apteek. Vaatamata uhiuuele väljanägemisele on aga säilinud ka tükike ajalugu.

“Meie apteek meenutab mingil määral lofti – kahele seinale on jäetud vana struktuur ja värvi alt paistavad ebatasasused, samuti on nähtaval suured ventilatsiooniavad,” kirjeldab Jelena. Samuti on apteegis kaks posti, mis ei ole kaasajalises apteegis tavapärane, kuid siiski iseloomulik vanale hoonele. “Paksud seinad aitavad hoida ruumi jahedana ka palavatel päevadel. Meie apteegis on kaks akent, mis võimaldavad jälgida väljas toimuvat – see on suur pluss!” lisab proviisor.

Tulevikus saab Puiestee Rimi BENU apteek veel ühe funktsiooni: nimelt hakatakse apteegis pakkuma ka tervisenäitajate mõõtmist. “Loodame, et saame seal pakkuda ka vaktsineerimise võimalust ja teisi erinevaid teenuseid,” ütleb Jelena.

Apteeker on tervisedetektiiv

Töö apteegis meenutab Jelena sõnul detektiivi oma: tuleb ju inimene apteeki oma murega ja omab ettekujutust sellest, mis abiks võiks olla, kuid sellegipoolest ei ole harv juhus, kui küsitluse käigus selgub, et tegelik lahendus, mis tema tervisemure lahendaks, on hoopis teistsugune. 

“Apteeker on sageli esimene, kes haiget inimest näeb ja annab talle nõu või soovitab ravimit. Mõnel inimesel on keeruline oma probleemi täpselt kirjeldada ja siis hakkabki apteeker sümptomite lõngakera lahti keerutama, kuniks jõuab asja tuumani. Seetõttu peab apteeker pidevalt õppima ja oma teadmisi täiendama, kuna uuemate ravimite ja ravi põhimõtetega tuleb kursis olla,” kinnitab proviisor.

Siiski käivad apteegitööga kaasas ka väljakutsed: näiteks on viimastel aastatel sagedaseks mureks erinevate ravimite tarneraskused. Seetõttu on patsiendile vajaliku või sobiva ravimi leidmine mõnikord tõeline väljakutse.

“Päeva jooksul näed erinevaid kliente, igaühel on oma lugu, tuju ja probleemid. Oluline on leida ühine keel kõigi külastajatega – seetõttu peab oskama keskenduda ja omama kiiret mõtlemisvõimet,” kirjeldab Jelena.

Kuna vahel kipub mõni klient ka pikemalt jutustama, tuleb apteekrina eristada tavalist juttu infost, mis aitab jõuda vajaliku lahenduseni. “Alati on väga tore näha tänulikke kliente, kes tulevad tagasi ja ütlevad, et teie poolt soovitatud ravim aitas nii hästi!”