Apteeker annab nõu, kuidas elektritõukerattaga saadud vigastuse korral esmaabi anda

Suvevaheajal veedavad lapsed rohkem aega õues ning aktiivne liikumine suurendab paratamatult ka vigastuste ohtu. Eriti on viimastel aastatel sagenenud elektritõukeratastega seotud õnnetused, mille tagajärjel vajatakse sageli esmaabi ja haavahooldusvahendeid. Apteeker annab nõu, kuidas kergemate vigastuste korral lapsele esmaabi pakkuda.

„Suvekuudel pöördutakse apteeki kõige sagedamini marrastuste, pindmiste haavade, nikastuste ja kergemate põrutustega seotud küsimustega,“ räägib Saku tervisekeskuse Benu apteegi farmatseut Anton Ojamaa. Lisaks otsitakse abi putukahammustuste, päikesepõletuse ja teiste suviste tervisemurede vastu.

Millal saab vigastust kodus ravida ja millal tuleb pöörduda EMO-sse?

Aina kättesaadavamaks muutuvad elektritõukerattad on suurendanud koormust erakorralise meditsiini osakondadele. Samas on võimalik kergemaid vigastusi ka ise edukalt põetada. Kodune ravi on tavaliselt piisav väikeste marrastuste, pindmiste haavade ja kergete põrutuste korral, kui lapsel puuduvad tõsisemad kaebused ning sümptomid hakkavad taanduma.

„Elektritõukeratastega seotud vigastustest on kõige tavalisemad marrastused, lõikehaavad, randme- ja küünarvarre vigastused, luumurrud, nikastused ning peatraumad,“ nendib Ojamaa. Ta rõhutab, et kiiver ja muud kaherattalistega liiklejatele mõeldud kaitsevahendid aitavad kahtlemata tõsisemate vigastuste riski vähendada.

„Esimese asjana on oluline haav või haavad ära puhastada ja katta sobiva sidemega,“ selgitab farmatseut. “Kui nahk on maha läinud, tuleb haav puhastada alkoholivaba puhastusvahendiga, vajadusel määrida peale piiritusevaba haavasalvi, millele omakorda soovitan peale panna haavaplaastri,“ lisab ta. Ojamaa hoiatab, et vahetult pärast õnnetust tuleb ettevaatlik olla valuvaigistite manustamisega, sest need võivad vigastuse tegelikku raskust esialgu varjata.

Mõnikord võib haav põletikku minna, sest kuum ja niiske keskkond soodustab mikroobide levikut. Põletik võib tekkida ka juhul, kui haava ei ole korrektselt puhastatud. Põletik nõuab kiiret reageerimist. „Kui haavaümbrus muutub punaseks, läheb tursesse või haavast immitseb mäda, viitab see põletikule. Sel juhul võib haavasalviks kasutada joodisalvi.“

Eriti ohtlikud on peavigastused, mis nõuavad eraldi jälgimist. Põrutuse või peatrauma korral tuleb last jälgida vähemalt 24 tunni jooksul. Muhu korral võib asetada külmkompressi mitu korda päevas viieks kuni kümneks minutiks korraga. „Kui tekivad tugev peavalu, oksendamine, teadvus- või tasakaaluhäired või ebatavaline unisus, tuleb pöörduda otse erakorralise meditsiini osakonda,“ toonitab farmatseut.

Erakorralise meditsiini osakonda või arsti poole tuleks pöörduda juhul, kui verejooks ei peatu, haav on sügav või vajab õmblemist, laps ei saa vigastatud jäset kasutada või sellele toetuda, valu on tugev, turse suureneb kiiresti või ei taandu või on põhjust kahtlustada luumurdu.

Lapsevanema meelespea: mida enne suvevaheaega koju varuda?

Suvine aeg nõuab lapsevanematelt kõrgendatud valmisolekut, mistõttu tasub suve hakul koduseid varusid täiendada. See tähendab, et suvine koduapteek võiks kindlasti sisaldada haavapuhastusvahendeid, plaastreid ja steriilseid sidemeid, külmakotti või külmageeli ning elastiksidet liigeste kahjustuse korral.

Suvel juhtub õues tegutsedes paratamatult õnnetusi, kuid õigete esmaabivõtete ja vajalike vahenditega saab enamikke kergemaid vigastusi edukalt kodus ravida. Ojamaa rõhutab, et oluline on oskus ära tunda olukorrad, mil tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või arsti poole.