Apteekriks stigmade kiuste: “Naised vahel ikka kohmetuvad, kui meesapteekrit näevad”
Tänaseks juba rohkem kui 12 aastat apteekrina töötanud BENU farmatseut Lauri Baar ei salga, et farmaatsiaõpe pidi tegelikult olema esimene samm arstiks saamise suunas. “Pärast farmaatsiaõpinguid käisin arsti juures töövarjuks ja sain aru, et see amet mulle tegelikult nii väga ei meeldigi. Apteekrina töötada on minule meeldivam ja mugavam, samuti ei lõpe töö kunagi otsa,” kinnitab ta.
Eksiarvamusi ja stigmasid on palju
Farmaatsiaeriala lõpetas Lauri Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 2012. aastal. Kui lõviosa 50-pealisest kursusest moodustasid naised, siis lisaks temale õppis kursusel veel 3–4 meesterahvast. Lauri sõnul peetakse apteekriametit naiste pärusmaaks peamiselt ühiskonnas levinud stigmade ja eksiarvamuste tõttu.
“Esimese Eesti Vabariigi ajal olid enamik apteekritest mehed, ent nõukogude ajal liikusid mehed rohkem tootva töö poole vabrikutesse. Mõnes mõttes on kaalukausid tänaseni sarnaseks jäänud, ent ajapikku liiguvad asjad maailmas siiski paremuse poole: inimesed teevad seda, mis neile meeldib ning soospetsiifilised rollid ei mängi enam rolli,” rääkis Lauri.
Siiski pole stereotüübid veel päriselt ühiskonnast kadunud ning nii mõnigi naissoost klient kohmetub endiselt, kui apteeki sisenedes leti taga just meesapteekrit näeb. Lauri sõnul ei tohiks apteekrit peljata, kuna tegemist on ennekõike kõrgharitud ravimispetsialistiga, kelle soov pole kedagi arvustada.
“Meie töö on inimesi nõustada ning rääkida võimalustest, mida apteegis tema tervise heaks pakkuda on. See, mis põhjusel inimene apteeki pöördub ning miks tal selline tervisemure on, jääb tagaplaanile,” kirjeldas ta. Seevastu mehed kipuvad meesapteekrile julgemalt tervisemure kurtma ning nõu küsima.
Mehed võiksid kaebustele rohkem tähelepanu pöörata
Kuivõrd Lauri töötab igapäevaselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla BENU apteegis, on iga tööpäev veidi erinev ning terviseprobleeme, mille osas inimesed nõu vajavad, esineb seinast seina. “Haiglas töötamine annab eriti laiapõhjalise baasi, kuna ravimeid ja tervisemuresid on väga palju erinevaid. Mehed pöörduvad meie apteeki arsti juurest tulles kõige rohkem südame- ja kopsuhaiguste ning vähkkasvajate tõttu, aga esineb ka tavapärasemaid kaebusi nagu lihas- ja liigesvalu ja tavalist külmetust,” tõi Lauri välja.
Paraku näeb Lauri igapäevatöös sageli, kuidas pikalt kestnud kaebused on meestel kahe silma vahele jäetud ning viinud kroonilise terviseprobleemi väljakujunemiseni. “Väga tihti juhtub, et ühest murest rääkimine viib välja teiseni ning apteegis saab selgeks, et tegelikult on kaebused juba väga pikalt kestnud. Samuti kohtab haiglaapteegis seda, et kui juba arsti juurde tuldi, siis astutakse läbi ka apteegist, kus selgub, et tegelikult on kaebustel hoopis teine põhjus, kui esialgu arvati.”
Seetõttu julgustab Lauri mehi rohkem oma tervist jälgima ning kaebuste korral abi otsima. “Haiglaapteegi puhul on väga hea, et kui retseptiga on mingi probleem, saab apteeker inimese kohe arsti juurde tagasi saata. Samuti uurivad ka arstid meilt, kas mingeid ravimeid Eestis on ning millisel kujul neid välja saab kirjutada. Seetõttu on apteegis töötamine väga huvitav ning terviseprobleeme ja ravimeid, millega igapäevaselt kokku puutuda tuleb, väga palju erinevaid,” kinnitas Lauri.
