Kõigepealt tuleb rõhutada, et külmetushaiguse all peetakse silmas üldist enesetunde halvenemist, nohu, köha, kurguvalu ja häälekäheduse tekkimist. “Sellise kehvema enesetundega võib kaasneda ka uimasus, peavalu ja palavik. Sellist haigust nagu lihtsalt külmetus pole olemas. Nohuse nina või palaviku toob ikka viirus, mis saab hoo sisse külmetuse tõttu nõrgenenud organismist siis, kui immuunsus on langenud ja organism muutub haigustekitajatele vastuvõtlikumaks,” selgitab apteeker. Vaikna lisab, et jahedamate ilmadega muutub organism haavatavamaks, kuna keha tegeleb rohkem soojahoidmisega, andes järele oma vastupanuvõimes haigustele.
Farmatseut toob välja, et külmetushaigustesse nakatumist soodustavad väsimus, ülepinge ja -töötamine, stress, ülekoormus sportimisel, immuunsuse langus, ühekülgne toidumenüü, vitamiinipuudus organismis jne. “Keha vastupanuvõime vähenemist ja nakatumist soodustavad ka külm ja niiskus. Hästi oluline on hoida keha soojas ning eriti tuleks vältida jalgade külmetamist,” toonitab apteeker.
Külmetushaigusi saab ennetada
“Apteegid on sügise saabudes valmis meie inimesi aitama. Kõige targem on haigestumist ennetada muidugi teadliku tervisekäitumisega. Apteekrina on mul rõõm, kui inimene tuleb apteeki juba suve lõpus, et end probiootikumidega varustada, mitte aga siis, kui on vaja juba valuvaigistit võtta,” tõdeb Vaikna. Probiootikumid tõstavad meie immuunsust läbi seedesüsteemi, olles vajalikuks turgutuseks külmade saabumisel. “Head bakterid aitavad eriti lastel soolte mikroflooral tasakaalus püsida ja kindlustavad nii tugeva immuunsuse,” täiendab apteeker.
“Lisaks seedesüsteemi tervisele on oluline meie nina. Viirused, mis tekitavad köha ja nohu, paiknevad ja paljunevad sageli just selle limaskestal. Nimelt sisaldab sissehingatav õhk palju tolmu, erinevaid viiruseid, baktereid, allergeene ja muid kahjulikke osakesi,” räägib apteeker ja soovitab, et nina loputamine loodusliku merevee lahustega on suureks abiks pesitsevate ohtude vastu. Nõnda uhatakse ninast välja haigustekitajad, ühtlasi niisutatakse nina limaskesta. “Pidev niisutus aitab vältida nohu ja viirusi ning ennetada külmetushaigusi ning grippi,“ selgitab apteeker. Neile, kes ei viibi päevast päeva tundide kaupa värskes õhus, soovitab ta õrna happelise pH-tasemega ninaspreid, mis tekitab korduval kasutamisel limaskestale viirusevastase kaitsebarjääri.
Viirustega võitlemiseks vajab meie immuunsüsteem ka tsinki ja C-vitamiini, mille koos tarvitamine võib külmetushaiguse avaldumise ära hoida.
Tõhus hügieen on viiruste parim tõrje
“Käte sagedane pesemine on kõige tõhusam viis, kuidas viirusi vältida. Kindlasti tuleks seda teha poest koju jõudes, pärast tualetis käimist ning kokkupuudet haigega, samuti enne söömist. Lisaks ei tasu mustade kätega ülearu hoogsalt nina ja silmi hõõruda.” Kui inimene aga tunneb, et ta hakkab haigeks jääma, oleks mõistlik mõneks päevaks aeg maha võtta. „Korralik puhkus ja uni annavad organismisile võimaluse taastuda, suurendades nõnda selle loomulikku kaitsevõimet,“ ütleb ta täpsustuseks.
Apteeker lisab, et kindlasti on oluline tagada organismis piisav D-vitamiini kogus ja süüa C-vitamiinirikkaid toite. Küüslauk, ingver, sidrun, astelpaju, mesi – need on kõige tõhusamad looduslikud viisid, kuidas kaitsevõimet tugevdada ning külmetusega võidelda. Igal oma töötajatest vähegi hoolival organisatsioonil on need toiduained alati kohvinurgas ootamas.
Külmetushaigusel ja gripil on oluline vahe
Vaikna sõnul tuleb vahet teha, kas jutt käib külmetushaigusest või gripist. “Tihti peetakse neid üheks ja samaks. Mõlema haigustekitajaks on küll viirus ning sümptomiteks on aevastamine, vesine nina, turses limaskestad, kähe kurk ja väike palavik, kuid gripp erineb külmetusest oma äkilise algusega, mis toob kõrge palaviku (38°C ja rohkem), lisaks köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu, teinekord ka hingamisraskused. Lisaks võib esineda kõhulahtisust. Gripp on teistest ülemiste hingamisteede viirusnakkustest märksa tõsisem, sest võib tüsistusena kaasa tuua kopsu- ja neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemise. Kindlasti on siis vaja juba perearsti poole pöörduda,” rõhutab farmatseut.
Haigeks jäänud inimene peab puhkama ja säästma teisi haigustekitajatest
Inimene on nakkusohtlik veel enne seda, kui ta end haigena tunneb. “Juba esimestel päevadel, mil viirus organismis alles paljuneb, levib ta kergesti teistele. Ühest aevastusest piisab, et terve ruum haigustekitajatega üle külvata. Kuna viirust kantakse põhiliselt edasi kätega, pole rohkemat vaja, kui pärast nuuskamist ja köhimist kasvõi ukselinki või mänguasju katsuda,” toob apteeker näiteid.
Juba vanad eestlased võtsid sügisel korraks aja maha, et suvistest tegemistest veidi kosuda ning külmaks talveks end ette valmistada. “Usun, et aina enam tööandjaid mõistavad, kui inimene soovib esimeste väsimusmärkide korral tööd kodukontoris teha, sest kokkuvõttes säästetakse nii kogu kollektiivi tervist,” on Vaikna veendunud.
Külmetushaigust küll välja ei ravi, kuid selle sümptomeid saab siiski leevendada
“Külmetushaigustele otsest imerohtu pole – meie organism saab ravimisega ise hakkama. Küll aga on mõistlik sümptomite – peavalu, nohu, köha, kurguvalu – leevendamisega tegeleda ja seeläbi enesetunnet parandada.” Apteeker paneb siiski südamele, et kõige tähtsam on aeg maha võtta ja organismile puhkust anda, sest siis võitleb ta viirusega paremini. „Lisaks tuleks tarbida palju vedelikku, mis aitab kehas külmetusest tulenevaid vaevusi vähendada, olgu selleks siis valutav kurk või kinnine nina,” soovitab farmatseut Vaikna.
