Jalgade tervis reedab, milline on inimese üldtervis

Jalad kannavad meid läbi elu, seepärast on oluline, et ette tulevad jalamured ei rikuks meie tuju ja plaane. Kuidas aga hoolitseda oma jalgade eest ning millised jalaprobleemid inimesi enim kimbutavad, sellest räägib lähemalt Põhja-Eesti Regionaalhaigla jalaraviõe Tiina Mitiga.

Jalamuresid esineb igas vanuses, enamasti on need sellised, mille puhul annab leevendamiseks nii mõndagi ette võtta. Selge on see, et jalad viivad meid läbi elu ja selle aja jooksul  koormatakse neid palju. Keskmiselt kõnnib inimene oma eluajal ligi neli korda ümber maailma.

„Erinevalt hammastest võtavad inimesed jalgu nagu kehaosa, mis erilist tähelepanu ei vaja. See on aga vale. Jalgadele hakatakse tihti tähelepanu pöörama alles siis, kui ilmnevad valud ja vaevused. Suur osa inimesi arvab, et jalavalu ja ebamugav tunne on osa normaalsest jalgade väsimisest. Tegelikkuses on nii, et valu ei teki niisama, see on häiresignaal meile, et midagi on valesti. Kui ka siis jalgadele tähelepanu ei pöörata, algavad juba tõsisemad probleemid,“ kinnitab jalaraviõde.

Jalaprobleeme on erinevaid

Suurel osal täiskasvanuist esineb jalavalu ja muid vaevusi peaaegu iga päev. Vaevused raskendavad käimist ja  tegemisi nii vabal ajal kui ka tööl. Kõige sagedamini põhjustavad jalavaevusi veenilaiendid, krambid, konnasilmad, Hallux valgus (suure varba nukk), varvaste väärasendid ning mitmesugused asendihäired, villid, haavandid, jalaarterite ateroskleroos, kukekannus ja seenhaigused.

Millest aga nimetatud vaevused põhjustatud on? Jalaraviõe sõnul tekivad asendi- ja koormusvead osalt ebasobivate jalanõude kandmisest, osalt alajäsemete lihaste nõrkusest. „Jala ristivõlvi muutused tekitavad suure varba nuki. Valulikku suure varba liigest põhjustab ka podagra. Podagrast tingitud suure varba nuki valu tekib kusihappesoolade ladestumise tulemusena liigesesse, kus nad põhjustavad liigespõletiku. Lampjala tekkes mängivad rolli nõrgad jalalihased, kuid  ka kaal. Jalgadel seistes töötamine võib põhjustada võlvi lamenemist ja jalgade asendihäirete teket. Kuid lisaks lampjalale võib probleeme tekitada ka kõrge pöiavõlviga jalg. Kõrge pöiavõlviga inimestel tuleks samuti kanda võlvi toetavat toestust,“ selgitab ta.

Varvaste deformatsioonidest on Tiina Miti kinnitusel esikohal vasarvarbad. „Varvaste deformatsioonide põhjuseks on sobimatute jalanõude kandmine, laienenud päkk, samuti soodustab muutuste teket osa kroonilisi haigusi – näiteks reuma ja diabeet. Deformeerunud varbad hakkavad kõverdatud kohtades hõõrduma vastu jalatsit. Liigesele tekib punetus, hiljem konnasilm, halvemal juhul haavand. Vasarvarvaste korral kahjustuvad ka küüned. Deformeerunud varbad võivad teha palju valu ning probleemi tekkel tuleks sellega kindlasti tegeleda,“ lisab ta.

Samuti on levinud probleem naha- ja küüneseen. Seenhaigusesse nakatumine kasvab vanusega, kuid riski suurendavad naha liigne sarvestumine või küünte jõuline hooldus. Ka vananemise või haigestumisega kaasnev üldine tervise nõrgenemine võib olla soodustavaks faktoriks. „Küüne või nahatraumade järel – näiteks villid, küünevalli põletik – ei ole soovitatav külastada üldkasutatavaid saunu ja spaasid. Külas käies soovitan mitte kasutada teiste susse. Terve nahk kaitseb ennast ise keskkonnas esinevate nakkuste eest, kuid vigastatud naha korral kaitse puudub,“ paneb Tiina Mitt südamele, et avalikesse kohtadesse minnes tasub vajadusel alati kaasa võtta oma sussid või plätud.

Samuti on levinud probleem kukekannus. Tavaliselt tekib jalalaba mingi kõrvalekalde kompenseerimise tulemusena kannapolstri mehaaniline venimine ning jalatalla kõõluskile tekib kinnituskohas rebend. See põhjustab põletikulisi muutusi kannapolstri pehmes osas ja eriti kõõluse kinnituskohas. Krooniliseks muutudes moodustub sinna uus luu ning kannaluule tekib luine oga.

„Hädas ollakse ka nahamuutustega. Soolatüügaste põhjustajaks on viirus, kuid nahapaksendite ja haavandite tekkepõhjused on erinevad. Samuti on levinud probleemid paksenenud ja sissekasvanud küüned,“ lisab jalaraviõde ja tõdeb, et enamik jalgade probleeme on tekkinud välistest teguritest. Veenilaienditel, lampjalgadel ja mõnedel muudel probleemidel võib olla perekondlik eelsoodumus.

Kuidas kaitsta oma jalgu?

Jalaraviõe sõnul on suuremat osa jalaprobleemidest võimalik ise teadliku tegevusega ära hoida. Seda juhul, kui inimene tunneb oma keha, alajäsemete ja jalalabade ehitust. Sel juhul on ta ka teadlik teguritest, mis võivad tervist ohustada, ning vastu on võimalik võtta oma jalgade tervise heaks õiged otsused. Esmatähtis on toetada jalgu sobivate ja mugavate jalatsitega, millesse on vajadusel profülaktiliselt paigaldatud nii risti- kui ka pikivõlvi toestav tallatugi. Milleks seda aga tarvis on? „Kui  jalalaba lihased, luud, kõõlused, liigessidemed, veresooned ja närvid peavad pika päeva taluma keharaskusest ja kandmisest tulenevat koormust, aitab see koormusega toime tulla ning jalgu hoida,“ selgitab Tiina Mitt.

Samuti sõltub palju sellest, kuidas jalgade eest igapäevaselt hoolitsetakse. „Jalgade hooldus koosneb jalgade pesemisest ja korralikust kuivatamisest. Kuivatatakse ka varbavahed. Seejärel kreemitamine vastavalt  nahatüübile. Kreemitamine hoiab naha elastse ning see aitab vähendada naha- ja küünekahjustusi. Küünte osas tuleb meeles pidada, et küüni ei lõigataks liiga lühikeseks,“ lisab jalaraviõde.

Kui aga on tekkinud vaevused ning probleem ei leevene paari nädala jooksul, tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole.

Jalgade tervis annab tihti aimu üldtervisest

Ka mõningate krooniliste haiguste korral võivad tekkida jalaprobleemid. Nendeks on näiteks diabeet, reuma, alajäsemete vereringehäired, närvisüsteemi kahjustused, aneemia ja neeruhaigused. „Olenevalt põhihaigusest võivad tekkida tursed, krambid, valu ja mõnel juhul haavandid. Siin on tähtis põhihaiguse ravi, ilma milleta ei kao ka jalavaevused,“ lisab jalaraviõde.

Turset, krampe ja valu põhjustab ka jalgade veenide alatalitlus. Veenilaiendite põhjuseks on veeni sisekesta kahjustus ja/või veeniklappide kahjustus. Paistetus võib olla alajäsemete veenide alatalitluse esimene sümptom. Õige ja varakult profülaktilise alustatud raviga saab veenilaiendite sümptomeid kontrolli all hoida, kuigi haigust ennast pole võimalik välja ravida.

„Tähelepanu peab pöörama alajäseme paistetuse ennetamisele. Tuleb vältida jalg üle põlve istumist, et vere tagasivool veenides ei oleks takistatud. Peab kandma ka häid jalatseid, et sääremarjalihased  toimiksid kõndides lihaspumbana. Soovitatavad ei ole ka kubemest pigistavad riided, tervislik on ka igapäevane reibas kõnd. Liikumine tugevdab säärelihaseid, mis tõhustavad veenivere voolu, kandadele-päkkadele tõusmine aktiviseerib aga säärelihaseid. Samuti on soovituslik kanda tugisukki. Liigesreumaga võivad kaasneda jalalaba väärasendid. Reumahaige liikumisvõime säilitamisel on peamine jalatsite valik, jalaortooside kasutamine ja jalaprobleemide enesehooldus.“

Ealised muutused ei kuulu küll haiguste alla, aga neile peab järjepidevalt tähelepanu pöörama. Vanusega kaasnevad jalaprobleemid on osaliselt seotud organismis toimuvate muutustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas naha kuivamine, alajäsemete vereringe ja lihaste nõrgenemine, liigeste kulumine ja jäigastumine.

Jalaraviõde paneb kõigile veel kord südamele, et jalaprobleemide ilmnedes ei tasu jääda ootama, et mure iseenesest mööduks. Kindlasti tasub pöörduda spetsialisti poole ja saada võimalikult kiiresti vajalikku abi.