Kõrge vererõhk – mida selle korral ette võtta?

Vererõhku, mis püsib pidevalt kõrgena, nimetatakse hüpertensiooniks. Enamjaolt on tegemist konkreetse iseseisva haigusega – kõrgvererõhktõvega.

Kõrge vererõhk on tihti esinev haigus ja keskmiselt põeb seda umbes 30% täiskasvanud inimestest. Haiguse põhjuseid täpselt ei teata, kuid määrav osa võib siinkohal olla pärilikul eelsoodumusel ning ka kõrget vererõhku soodustavatel eluviisidel.

Kui kõrge vererõhu all kannatav inimese vajalikku ravi ei saa ja seda ei püüta ka elustiili muutustega alandada, siis võib seisund põhjustada südame- ning veresoonkonna, neerude, aju ja ka silmade kahjustusi.

Saades aga haigusele õigel ajal jälile, õnnestub eeltoodud ja tõenäoliselt pöördumatuid tervisekahjustusi vältida.

Mida teada vererõhu mõõtmisest?

Vererõhu mõõtmine on üsnagi lihtne ja kiire protseduur, kuid võimalikult õigete tulemuste saamiseks tasub teada, et:

• Umbes 30 minutit enne mõõtmist ära joo kohvi ega suitseta.
• Istu enne protseduuri 5 minutit hästi rahulikult.
• Mõõtmise ajal ära räägi ega liiguta kätt ning istu võimalikult sirgelt.

Mõõtmistulemus tähistatakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne rõhk tähendab südamest kehasse välja mineva vere survet. Alumine (diastoolne) vererõhk on südamesse tagasi jõudva vere surve näitaja. Selle abil saab hinnata arterite seisundit.

Ideaalseks vererõhu näiduks peetakse 120/80. Kõrge vererõhk algab piirist 140/90.

Kõrge vererõhu tunnused

Kuna kõrgel vererõhul ei ole enamasti nähtavaid sümptomeid, siis on vahel selle diagnoosimine keerukas. Tunnused võivad avalduda alles siis, kui on juba tekkinud tüsistused (südamepuudulikkus, isheemia, stenokardia). Näiteks võivad esineda: pearinglus, peavalu, väsimustunne, ninaverejooks ja närvilisus. Inimene võib tähele panna nägemise halvenemist, kehva enesetunnet, töövõime langemist, südamerütmi muutusi ning probleeme unega. Samal ajal võivad need tunnused olla seotud hoopis muude probleemidega (nt ärevushäire).

Ainus võimalus teada saada, kas inimesel võib olla kõrge vererõhk, on sooritada mõõtmisi. Abiks võib olla, kui mõõtmist saab teha ka mujal kui arstikabinetis ja silmas tuleks pidada, et mõõtmine tuleks teha alati siis, kui on puhkeolek (v.a koormustest).

Kõrgenenud vererõhu alandamine

Kõrgenenud vererõhu puhul huvitab inimest mõistagi eelkõige see, et kas ja kuidas on võimalik vererõhku alandada ning tervis jälle korda saada. Õnneks on meetodid selleks täiesti olemas.

Kõige tähtsamad vererõhku mõjutavad tegurid, mille suhtes saab palju ise ära teha, on:

• kehakaal
• füüsiline aktiivsus
• toitumine

Esiteks on kindlasti oluline kehakaalu langetamine või siis normaalkaalu hoidmine. Kui tegemist on ülekaalulisusega, siis tasub viia oma argipäeva sisse vähemalt pooletunnine aeroobne liikumine. Kehalisel aktiivsusel on vererõhu kontrolli all hoidmisel võtmeroll.

Kolmandaks ja samuti oluliseks mõjuriks vererõhu alandamisel on tervislik toitumine.

Vererõhu alanemist toetav toitumine võiks reeglina igapäevamenüüs sisaldada tunduvalt rohkem:

• juur- ja puuvilju
• kiudainerikkaid eineid

Ning vähem:

• töödeldud toiduaineid
• rasvu

Samuti tasub hakata eelistama vähem soolaseid roogasid ja vältida soola lisamist ka juba taldrikul olevale toidule.

Enamik valmistoite ja eriti kiirtoite kuuluvad suure soolasisaldusega toitude kategooriasse, misttõtu tasub kõrge vererõhu korral nende tarbimine miinimumi viia.

Kui kahtlustad, testi ja konsulteeri asjatundjaga

Mõõdukalt kõrge vererõhu puhul saab enda tervise edendamiseks iga inimene ise väga palju ära teha, ning alati ei ole ka retseptiravimid esialgu vajalikud.

Siiski tasub kahtluse korral asjatundjaga konsulteerida, ning püsivalt kõrgenenud vererõhu korral kriitiliselt hinnata enda elustiilis muudatuste vajalikkust.

Kuigi keskmiselt või mõõdukalt kõrge vererõhk endast sageli märku ei anna ja kohe ohtlik ei ole, võib see siiski ajapikku kahjustada neere, südant ja veresoonkonda.

Seega on oluline see võimalikult vara avastada ning tarvilikud abinõud kasutusele võtta.

Enda vererõhku saad kiirelt ja mugavalt kontrollida ka BENU apteekides. Vaata lähemalt tervisenäitajate mõõtmise lehelt.