Apteeker: kõrge vererõhk ei pruugi endast pikalt märku anda
Probleemid vererõhuga on eestlaste seas väga sagedased, mistõttu oleks soovituslik soetada koju korralik vererõhuaparaat. Mille poolest erinevad vererõhuaparaadid üksteisest ning mida tuleks vererõhu mõõtmise juures tähele panna, selgitab BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane.
Vererõhk on oluline
Kerli Valge-Rebane kinnitab, et vererõhuaparaat võiks leiduda igas majapidamises – seda põhjusel, et kõrge vererõhk ei pruugi pikalt endast märku anda. “Teinekord valutab ehk pea, inimene võtab valuvaigistit, võib-olla viskab pikali ja puhkab, aga ei oma infot enda vererõhust. Tegelikult oleks sel hetkel hea kontrollida, mis see rõhk siiski teeb,” kinnitas ta.
Kindlasti peab aparaat olema kodus inimesel, kellel on diagnoositud kõrgvererõhutõbi ehk hüpertensioon. “Need inimesed peavad regulaarselt hoidma silma peal enda näitudel, et hinnata ravi tulemuslikkust. Kuna kõrge rõhk ei anna endast kohe märku, hakkab see siiski organismi kurnama ja kahjustusi tekitama. Seega on väga oluline regulaarselt omada teavet enda tervisliku seisundi osas.”
Kuidas vererõhuaparaati valida?
Koduseks kasutamiseks soovitab proviisor kindlasti aparaati, mis mõõdab rõhku mansetiga käsivarrelt. “Kõige popima seadme puhul saab sinihamba (bluetooth) vahendusel edastada oma mõõtmistulemused spetsiaalsesse äppi, et neid mugavalt näiteks arsti vastuvõtul ühiselt vaadata.”
Kõikidel vererõhuaparaatidel on olemas mälufunktsioon kuni kahele inimesele. “Sõltuvalt aparaadist võib see tulemusi salvestada kuni 99 mõõtmiseni. Alati on olemas ka variant kirjutada enda mõõtmustulemused vihikusse, et omada kiiret ülevaadet. Arstile minnes saab ju vihiku lihtsalt kaasa haarata,” soovitas proviisor.
Aparaatidel on olemas MAM tehnoloogia – see tähendab, et ühe nupuvajutuse järgselt teostab aparaat tegelikult kolm järjestikust mõõtmist ning esitab nende keskmise tulemuse. “Lisaks on aparaatidel olemas tehnoloogia, mis annab ekraanil vastava indikaatori abil teada, kas mõõtmise jooksul tuvastati ebaregulaarne pulss. See omakorda võib viidata kodade virvendusarütmiale,” selgitas Valge-Rebane. Kui see indikaator on mõõtmiste jooksul korduvalt tekkinud, siis tasuks perearstiga konsulteerida.
Veel on võimalik valida aparaat, mis töötab adapteriga vooluvõrgus või ainult patareitoitel töötav versioon. “Endale sobivaima aparaadi aitab leida apteeker.”
Kui tihti ja kuidas tuleks vererõhku mõõta?
Aparaati valides tuleks kindlasti pöörata tähelepanu käsivarre suurusele. Aparaatidel olevad mansetid on tavaliselt mõõdus 22–32 cm ja 22–42 cm. Kui aga käsivars on veidi suurem, siis tuleb eraldi mansett juurde osta.
Kui kõrgvererõhutõve diagnoos on alles saadud, siis on kindlasti soovitatav mõõtmisi teha pigem sagedamini, näiteks hommikul ja õhtul. “Hea oleks teha mõõtmised igal päeval samal ajal ja samadel tingimustel: näiteks enne hommikusööki. Kindlasti tuleks enne mõõtmist istuda rahulikult vähemalt 5–10 minutit ja alles siis mõõtmist alustada,” juhendas proviisor.
