Apteeker: seda tervist kahjustavat tegurit kipuvad eestlased sageli alahindama
Aastavahetus on paslik aeg, et heita mõtlikum pilk endasse ning analüüsida, kas ja kuidas võiks uuel aastal paremini tegutseda. BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa paneb südamele, et oma füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemine võiks olla võtmetähtsusega, kuna see paneb aluse nii headele suhetele kui ka enesetundele.
Prioriteedid paika!
Ojamaa sõnul on uuel aastal alati hea alustada või jätkata mõne uue või rõõmupakkuva tegevusega, mis elukvaliteeti parandab. “Miks mitte tegeleda rohkem oma tervisega? Selleks on vaja kindlasti ennast ja enda enesetunnet jälgida, aga sellest kindlasti ei piisa, kuna tervisehäired ei anna endast varakult teada.”
Näiteks võiks aasta algatuseks külastada oma perearsti ja/või apteeki, kus saab vajadusel lasta oma olulisi tervisenäitajaid mõõta või sobivate preparaatidega tervist turgutada. “Muu hulgas peaks meie fookus olema ennekõike olulistel teemadel nagu pere, suhted, isiklik areng, töö, enda sisemise „maailma” korrastamine ja kindlasti ka füüsiline tervis,” tõi apteeker välja.
Kuivõrd suur hulk terviseriketest arenevad aeglaselt ning muutuvad kriitiliseks aastatega, on varajane avastamine võtmetähtsusega. “Kui arvestada, et perearsti külastus ja analüüside tegemine ei võta palju aega ega raha, siis enda eest hoolitsemise peab kindlasti fookusesse võtma. Minu arvates on teadmine, et midagi peab tegema või muutma, väga tähtis, sest teadmatuse tõttu juhtuvadki elus ebameeldivused,” märkis ta.
Stressi maandamine on ülioluline
Ent millest võiks oma tervise korrastamisel alustada? Anton Ojamaa sõnul näitavad uuringud, et tänapäeva inimesed kipuvad järjest vähem liikuma. Samas kimbutab eestlasti väga sageli just väsimus ja ülekoormus, mistõttu jääb unetunde veelgi vähemaks. “Vanuse kasvades lisandub sellele ka ülekaal ning see kõik kindlasti põhjustab pikemas perspektiivis erinevaid probleeme.”
Kuivõrd just stress on tänapäeval väga levinud tervist hävitav seisund nii mujal maailmas kui ka Eestis, tulekski eeskätt pöörata tähelepanu just stressi maandamisele, kuna eestlased kipuvad seda pidevalt alahindama. “Maailma kiire areng ja ülikiire informatsiooni liikumine, samuti ka erinevad kõrged nõudmised ja ootused seavad ohtu meie vaimse ja seeläbi ka füüsilise tervise. Kui me teadlikult taastumisega ei tegele, on sel tervisele väga kahjulik mõju,” rõhutas ta.
Nii tekivad teatud terviseprobleemid just psühhosomaatilistel põhjustel ehk stressi või murede tõttu. “Inimesel tekivad emotsionaalsed häired, mis põhjustavad meeleolu langust, negatiivistumist, ärrituvuse suurenemist ja teisi probleeme – see kõik mõjutab ka füüsilist tervist.”
Samuti on eestlaste seas laialt levinud erinevad südame-veresoonkonna haigused, aga ka probleemid seedekulgla või ainevahetusega. “Hea uudis on see, et neid andmeid saab ilusti jälgida ja mõjutada nii tervislikuma eluviisiga kui ka toidulisanditega ning ravimitega,” lisas apteeker.
Uude aastasse uue hooga
Anton Ojamaa sõnul võiks uuel aastal tähelepanu pöörata ka halbade harjumuste murdmisele. Kui reeglina mõistetakse selle all alkoholi tarvitamist, suitsetamist või vähest füüsilist aktiivsust, siis teiste seas võiks tähelepanu pöörata ka nutisõltuvusele. “Nutiajastu on toonud küll palju head, aga samuti ka palju negatiivseid tagajärgi – nutisõltuvus on kindlasti üks nendest.”
Näiteks võiks iseendalt küsida: miks ma teen seda, mida teen, ning mis juhtub, kui ma seda enam ei tee? “Mõelge läbi, mis teeb sind ja sinu lähedasi tõesti õnnelikumaks ning mis edendab sinu toimimist tulevikus. Armastus, tänulikkus, hoolivus, sõbralikkus, lahkus, andestus on need väga positiivse mõjuga väärtused ja hoiakud, mis parandavad nii inimese enda kui ka teda ümbritsevate inimeste tervist ning heaolu.”
Ehkki endaga tegelemine võtab energiat ja vajab tugevat enesedistsipliini, tasub uute harjumuste juurutamisel jääda siiski järjepidevaks. “Igaüks teab, et muutusi tuua on raske ning igasuguse harjumuse kujunemine võtab rohkem aega kui paar päeva. Seega, jõudu ja jaksu meile kõigile parema tuleviku loomiseks!” sõnas Anton Ojamaa lõpetuseks.
