Eesnäärmevähki haigestumine Eestis kasvab. Apteeker selgitab, milliseid sümptomeid ei tohi kindlasti eirata
Ligikaudu 15–20% Eesti 20–50-aastastest meestest põevad eesnäärmepõletikku ning elu jooksul diagnoositakse eesnäärmevähk igal viiendal või kuuendal Eesti mehel. Kuna varajases staadiumis eesnäärmevähk allub hästi ravile, on väga oluline jälgida sümptomeid, mis võivad eesnäärmevaevustele viidata. BENU apteegi farmatseut Anton Ojamaa räägib, millele tähelepanu pöörata.
Eestis on eesnäärmevähk väga levinud
Eesnäärmeprobleemid meestel on väga laialt levinud nii kogu maailmas kui ka Eestis. “Teatud andmetel on eesnäärmevähk kogu maailma meeste seas levimuselt teisel kohal. Üheks põhjuseks on kindlasti vähene meeste aktiivsus arsti külastamisel. Aga kuna eesnäärme tõsisemad haigused kulgevad tihti sümptomiteta, jäädakse mõnikord just seetõttu diagnoosimata ja õigeaegse ravita,” tõdes apteeker.
Kui nooremad mehed võiksid perearsti külastada paari aasta tagant, siis alates 45. eluaastast oleks apteekri sõnul oluline visiite tihendada. Sel on konkreetne põhjus. “Umbes pooltel Eesti meestel on 50-aastasena avastatud eesnäärmepõletik. Selle üks kõige tüüpilisemaks sümptomiks on urineerimishäire – kas käiakse tualetis liiga tihti (rohkem kui 1 kord 2 tunni jooksul), kusejuga on väga lühike ja nõrk, urineerimisprotsessi alustamine võtab aega ja uriinivool on katkendlik.”
Sümptomiteks võivad olla ka valu ja ebamugavustunde tekkimine kubemes või alaselja piirkonnas või valulik seemnepurse – nendel juhtudel peab koheselt pöörduma perearstile. Kuna eesnäärmevähki on küllaltki lihtne diagnoosida ning algstaadiumis allub haigus ravile väga hästi, on apteekri sõnul väga tähtis pöörata tähelepanu oma enesetundele ja sümptomitele, sest kaebused iseseisvalt ära ei lähe.
“Samuti võivad eesnäärmeprobleemid põhjustada psühholoogilisi probleeme, langetada libiidot ning seksuaalelu. Seetõttu on ka lähedastel väga oluline roll, et saada vajalikku toetust ja tuge.”
Arstivisiit on igal juhul vajalik
Farmatseudi sõnul saab soovi korral alati konsulteerida ka apteekriga, et oma mure ära rääkida. “Eesnäärmevaevustega klientidele soovitame toidulisandeid ja käsimüügiravimeid, mis on mõeldud just selliste vaevustega toimetulekuks. Sellegipoolest tuleb arvestada, et arstivisiit on kindlasti vajalik, kuna käsimüügiravimid ja toidulisandid võivad leevendada sümptomeid, aga mitte probleemi põhjust,” rõhutas farmatseut.
Niisiis on igasugust haigust kergem ravida selle algusfaasis. “Eesnäärmeprobleeme võib olla teisigi peale vähi: näiteks võib põhjuseks olla põletik või healoomuline suurenemine. Ka sellisel juhul peab olema perearsti juures jälgimisel, kes vajadusel määrab ka vastava ravi, et vältida tüsistuste teket ja elulemust tõsta,” sõnas Ojamaa lõpetuseks.
