Kumb on parem: kas käte pesemine või desinfitseerimine?

Ilmselt on enamik inimesi kursis, et just praegusel koroonaviiruse leviku ajal on oluline hoiduda pisikutest ja käsi pidevalt pesta või desinfitseerida. Kumba aga ikkagi eelistada? BENU apteeker Margot Lehari selgitas, mis vahe on käte desinfitseerimisel ja pesemisel ning kumma kasuks eri olukordades otsustada.

Tee meetoditel vahet

Käte pesemine eemaldab ja uhub nahalt bakterid, viirused ja tolmuosakesed. “Desinfitseerimine on aga meetod, mille puhul desinfektant ehk enamasti alkoholilahus lõhub viiruse ja/või bakteri kesta ning haigustekitaja hukkub,” sõnas Lehari. 

Desinfitseerimine on abivahend erilist steriilsust nõudva keskkonna tekitamiseks või juhul, kui korralik pesemine ei ole võimalik. “Kuna desinfitseeriv aine on olemuselt lahusti, siis lahustab ehk lõhub see ka erinevaid mittevesilahustuvaid mustuseosakesi nagu vaigud ja rasvad,” selgitas ta.

Sellevõrra on desinfektant kahjulikum naha enda kaistevõimele, mistõttu võib tekkida allergiline või põletikuline ekseem. “Pesemine on kindlasti parem ja tervislikum valik,” märkis Lehari. “Kui desovahendeid kasutada, siis tuleb teha seda nii nagu pudelil kirjas.” Õhtuti peaks kasutama naha lipiide taastavat kätekreemi, et säilitada naha terviklik seisund.

Jälgi desinfitseerimisvahendi toimeainet

Erinevates desinfitseerivates toodetes kasutatakse erinevaid toimeaineid. Kindlasti tuleb jälgida seda, kas vahend on pindade töötlemiseks või käte ja naha desinfitseerimiseks. “Jälgige toimeaineid, sest võib juhtuda, et müügil on ka ilma alkoholi sisalduseta antibakteriaalseid vahendeid,” soovitas Lehari. Need on mõeldud enamasti bakterite eemaldamiseks ning ei pruugi viirust hävitada.

Desinfitseerimisvahendites kasutatavateks toimeineteks on erinevad alkoholid: etanool ehk etüülalkohol ning isopropanool ehk isopropüülalkohol. Alkoholi mahuprotsent peab olema pakendile märgitud ning sisaldama alkoholi vähemalt 60%, et see koroonaviirust hävitaks. Etüülalkohol võiks olla 70–75-protsendiline ning isopropüülalkohol 60-protsendiline.

“Üldiselt alkohol halvaks ei lähe,” rääkis Lehari. Siiski võib koostises olev parfüüm ja teised abiained aja jooksul laguneda ja muuta oma esialgset lõhna ning konsistentsi: näiteks muutub geel päris vedelaks või muudab toode oma lõhna. “Alkoholi desinfitseerivat toimet see ei mõjuta, kuid vananenud desovahend tuleks siiski värskema vastu välja vahetada,” lisas Lehari. 

Pese käsi hoolikalt

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse järgi tuleb pandeemia tingimustes pesta käsi järgmiselt:

1. Tee käed ja randmed voolava vee all korralikult märjaks ja doseeri piisavas koguses seepi 
2. Hõõru peopesi vastamisi 
3. Hõõru parema käega vasaku käe selga nii, et ka sõrmed üksteisega kontaktis oleksid. Korda sama teise käega  
4. Hõõru peopesi vastamisi harali sõrmedega 
5. Hõõru parema käe peopesas vasaku käe sõrmede pealispindu. Korda sama teise käega 
6. Hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt. Korda sama teise käega 
7. Hõõru ringjate liigutustega parema käe sõrmeotsi vasakus peopesas. Korda sama teise käega 
8. Loputa käed veega 
9. Kuivata käed hoolikalt ühekordse paberkäterätikuga 
10. Sulge veekraan paberrätikuga 

Kogu käte pesemise protseduuri kestvus on 40–60 sekundit, mille järgselt on käed puhtad. “Desinfitseerimine käib tegelikult sarnaselt – kahe pumbatäie geeliga töödeldakse käsi, randmeid ja käevarsi,” sõnas Lehari. Töötlemise aeg tavaliseks hügieeniks on siiski lühem (umbes 30 sekundit).