17.06.2022
17.06.2022
Puugid pole endiselt kuhugi kadunud ning nakatavad jätkuvalt Eesti inimesi erinevate haigustekitajatega. Nendest ohtlikuim on puukentsefaliit, kuid õnneks on võimalik end selle vastu vaktsineerida. Mida teha aga siis, kui vaktsineerimispass on kadunud või pole meeles, kas või millal viimane vaktsiin tehtud sai, räägib BENU apteegiteenuste arendusjuht Helen Laupa.
Eesti asub piirkonnas, kus puugid kannavad edasi mitmeid haigusi. Just puukentsefaliit, mida saab ennetada vaktsineerimisega, on neist kõige raskem ning põhjustab kõige rohkem tervisekahjustusi.
“Puukentsefaliit ehk ajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt puugihammustuste ning harvematel juhtudel ka lehma- ning kitsepiima kaudu. Tegemist on kesknärvisüsteemi nakkushaigusega, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus,” selgitas Laupa.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva meningiiti või meningoentsefaliiti. “Jääknähte nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatust, peavalu, keskendumis- ja mäluhäireid esineb 26–46%-l haigust põdenud patsientidest. Samuti võib 1,4 puukentsefaliidi haigusjuhtudest lõppeda surmaga,” märkis ta.
Et puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning haigust ravitakse sümptomaatiliselt, on väga oluline haigust vaktsineerimise abil ennetada.
Ent mida teha ikkagi siis, kui inimene pole kindel, millal ta viimati puukentsefaliidi vastu end vaktsineeris või ei tea, kas seda üldse varasemalt tehtud on? Helen Laupa soovitab julgelt sellegipoolest vaktsineerima tulla.
“Info eelnevate vaktsineerimiste kohta on talletatud digilukku ning selle infoga saab igaüks enne uue vaktsineerimise planeerimist tutvuda. Samuti kontrollib immuniseerimist läbi viiv tervishoiuteenuse osutaja vaktsineerimispassi puudumisel digiloost patsiendi eelnevaid vaktsineerimisi,” kinnitas ta.
Juhul, kui digiloos info puudub ning inimene ei mäleta, kas teda on kunagi eelnevalt puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud, alustatakse vaktsineerimiskuuriga päris algusest. “Kui inimene teab, et teda on kunagi minevikus vaktsineeritud, siis tehakse esialgu immuunsüsteemi turgutamiseks ja antikehade tekkimiseks üks süst. Esimene revaktsineerimine toimub sel juhul kolme aasta pärast ja teine viie aasta pärast,” selgitas ta.
Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond.
Puukentsefaliidi vastu soovitatakse kindlasti vaktsineerida metsatöölistel, välitingimustes viibivad kaitseväelastel, piirivalvuritel, jahimeestel aga ka sageli marjul või seenel käivatel inimestel.
“Kuna nüüdisajal võime puuke looduses kohata peaaegu kõikjal, isegi linnades, koduaedades ja parkides, siis soovituslik oleks vaktsineerida kõikidel inimestel, sealhulgas lastel. Kindlasti võiksid vaktsineerimise peale mõelda kõik lemmikloomade omanikud, et kaitsta end lemmikloomadelt inimesele kanduvate puukide hammustuse eest,” rõhutas Laupa.
Ka sel aastal saab end mugavalt vaktsineerida nii puukentsefaliidi kui ka COVID-19 vastu BENU apteekides üle kogu Eesti. Vaktsineerimine toimub graafiku alusel järgnevates apteekides:
Tallinnas:
Raplas:
Tartus:
Vaktsineerimist viivad läbi tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad. Ennekõike teevad seda õed, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.
Sobiva aja saab broneerida Benu Tervisepunkti kodulehel või helistades telefonil 6 119 070.
